2024. aastal esitati 45 koondumise teadet.
Kokku menetles Konkurentsiamet 52 juhtumit, sh eelmisest aastast üle tulnud 7 juhtumit.
2025. aastasse läks omakorda üle 5 juhtumit.
Tehti 47 koondumist lubavat otsust.
4 koondumist menetleti täiendava menetluse (s.o 1+4 kuud) käigus, millest omakorda
2024. aastal jätkus hindade arvutamise infosüsteemi (HAI) arendamine, et soojuse, vee, gaasi ja elektri võrguteenuste hindade kooskõlastamise ja kontrollimise protsess automatiseerida ning seeläbi see läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta. Alustati ARISe projektiga (koostöös Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskusega (RIK)), et tõhustada Konkurentsiameti võimekust elektribörsil tegutsevate ettevõtjate pakkumisi jälgida ja analüüsida.
Konkurentsiametis töötas 2024. aastal 58 inimest, kellest 66% on naised. 2024. aastal tuli tööle 13 inimest, ameti koguvoolavus oli 18,69%. 96% töötajail on kõrgharidus ja meie keskmine vanus on 42,6 aastat.
Staaž
Vanused
Konkurentsiametil on peresõbraliku tööandja hõbetase ja kaugtöö tegija märgis.
2024. aastal oli Konkurentsiameti eelarve kokku oli 4 850 651 eurot. Selgituseks tuleb öelda, et see summa sisaldab ka universaalse postiteenuse (UPT) kulude hüvitise summat suuruses 600 000 eurot, mida amet oma tegevuste finantseerimiseks ei kasuta. Samuti on selles kogueelarves kajastatud maksejõuetuse teenistuse (MJT) eelarve, mis 2024. aastal oli suuruses 449 000 eurot, millest tööjõukulud moodustasid 250 000 eurot ja majandamiskulud 199 000 eurot.
Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades ning tõkestab ebaausaid kaubandustavasid põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas. Amet kuulub Justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse.
Konkurentsiameti ülesanded on jaotatud kahe teenistuse vahel.
Ameti eesmärk on tagada aus konkurents ja õiglased hinnad. Oluliseks peame ka innovatsiooni edendamist, tarbijate huvide kaitset, nagu ka turgude tõhusat toimimist.
Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse 2025. aasta fookuses on sideteenused, jaekaubandus, jäätmeturg ning digitaalsed turud ja platvormid – valdkonnad, mis on viimasel ajal suurt avalikku tähelepanu pälvinud.
Hea lugeja!
Mul on hea meel anda ülevaade Konkurentsiameti 2024. aasta tegevustest.
Justiitsministeerium on ette valmistanud seaduseelnõu Euroopa Liidu direktiivi 2019/1 konkurentsijärelevalve tõhustamiseks (ECN+ direktiiv) ülevõtmiseks, mis olulise punktina näeb ette ettevõtjate trahvimise väljaspool süüteomenetlust. Trahvimisega samas menetluskorras võimaldab eelnõu ette kirjutada rikkumise lõpetamist või ka kohustuse võtmist heaks kiita.
2023. aasta 1. juulil jõustus uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis sätestas planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest. Eelnõuga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna põhimõtted ja selle kujundamise alused. Võrreldes eelnevalt kehtinud seadusega, sätestati uudsena ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlikest ainetest ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni.
2022. aasta sügisel alustas Konkurentsiamet laiapõhjalist mootorikütuste jae- ja hulgituru konkurentsiolukorra kaardistamist.
Uuringu eesmärk on nende turgude toimimist paremini mõista, sealhulgas selgitada võimalikke konkurentsitõrkeid ja vajadusel pakkuda konkurentsi soodustavaid meetmeid. Tegemist on majandusanalüüsiga, mis ei ole otseselt mõeldud võimalike õigusrikkumiste tuvastamiseks.
Uuringu läbiviimiseks saadeti üheksale suuremale jae- ja hulgimüüjale mahukad küsimustikud.