Riigikohus ei rahuldanud AS-i Eesti Post kaebust Konkurentsiameti vastu

2022 jõudis Riigikohtus lõpule kohtuasi, mis oli seotud postiettevõtjate tegevusega. Konkurentsiametile esitas kaebuse AS Eesti Post, milles väitis, et soovis osta AS-ilt Express Post varahommikust kojukande teenust, et seda siis kirjastustele edasi müüa. AS Express Post tegeleb perioodika varahommikuse kojukandega suuremates linnades ja nende lähiümbruses, osutades teenust peamiselt oma emaettevõtjatest kirjastustele AS-ile Ekspress Grupp ja AS-ile Postimees Grupp. Väidetavalt nõudis AS Express Post AS-ilt Eesti Post kõrgemat tasu kui oma emaettevõtjatelt ja seetõttu ei jõudnud postiettevõtjad kokkuleppele. AS Eesti Post oli seisukohal, et AS Express Post on linnades ajalehtede varahommikuse kojukande teenuse turul turgu valitsev ettevõtja ja omab olulist vahendit. Sellisel ettevõtjal on konkurentsiseaduse kohaselt keelatud kliente ebavõrdselt kohelda.

Konkurentsiamet rikkumist ei tuvastanud ja lõpetas järelevalvemenetluse. Amet asus seisukohale, et AS Eesti Post kui AS-i Express Post konkurent saaks vaidlustada eristavat hinnakujundust ainult juhul, kui AS-i Express Post kontrolli all on oluline vahend. See on niisugune võrgustik või taristu, mis on vajalik turul tegutsemiseks, aga mida teistel ettevõtetel pole võimalik või majanduslikult otstarbekas dubleerida. Ameti hinnangul ei ole AS-i Express Post kojukandevõrk oluline vahend, sest AS-il Eesti Post endal on olemas üle-eestiline postiteenuse võrk.

AS Eesti Post vaidlustas järelevalve lõpetamise teate halduskohtus, kes rahuldas kaebuse ja kohustas ametit menetlust jätkama, aga ringkonnakohus tühistas selle otsuse. Samale tulemusele jõudis ka Riigikohtu halduskolleegium, kuid muutis ringkonnakohtu põhjendusi.

Kolleegium leidis, et AS-i Express Post varahommikuse kojukande võrk on dubleeritav ja seetõttu pole tegemist olulise vahendiga, mis oleks andnud AS-ile Eesti Post aluse nõuda lepingu sõlmimist. Olulise vahendi kindlaks tegemisel on kõrge künnis ja juurdepääsu kohustuse tekkimiseks peab teise ettevõtja võrgustiku kasutamine olema hädavajalik. Kaebaja ei esitanud veenvat selgitust, miks tal pole võimalik oma postivõrgu tööd varahommikuse kojukande korraldamiseks muuta ja tõhustada, näiteks toimetada koos päevalehtedega hommikuti kohale ka vähemalt osa muudest saadetistest.

Samas juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et AS Express Post tegi AS-ile Eesti Post hinnapakkumise. Kui turgu valitsev ettevõtja on põhimõtteliselt nõus andma oma taristule juurdepääsu, müüma kaupa või osutama teenust, siis ei tohi ta sõltumata olulise vahendi olemasolust kehtestada või rakendada ebaõiglasi äritingimusi ega diskrimineerida mõnda äripartnerit.

Riigikohus ei pidanud siiski vajalikuks anda lõplikku vastust küsimusele, kas AS-i Express Post tasud olid õiglased ja mittediskrimineerivad. AS Eesti Post on nimelt tunnistanud, et temalt nõutavad hinnad olid sarnased nendega, millega ta ise ajakirjanduse kojukandeteenust pakkus. See lubab eeldada, et kaebajale tehtud pakkumine oli vähemalt lähedane teenuse majanduslikule väärtusele ega olnud kuritarvituslikult kõrge. Samuti ei ole AS Express Post tingimata kohustatud kontsernisiseselt kandeteenust osutama sama hinnaga nagu väljapoole kontserni. Kontserni sees võib kasumit maksimeerida kontsernile sobivas lülis, seda ei pea tegema just perioodika edastamisel vähemalt tingimusel, et puudub konkurentsi kahjustamise oht.

Kokkuvõttes nõustus kolleegium Konkurentsiametiga, et AS-i Express Post tegevus ei põhjustanud konkurentsi olulise kahjustamise ohtu, mis oleks rikkunud tarbijate huve ja ühtlasi kaebaja õigusi. Lisaks ei nõustunud Riigikohus kaebaja peamise väitega, et Konkurentsiamet ei tohtinud järelevalvemenetlust lõpetada, ilma et ta oleks piiritlenud asjaomase kaubaturu. Riigikohus selgitas, et kuigi turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahtluse korral on üldjuhul kohane alustada analüüsi kaubaturu piiritlemisest, on turgu valitseva seisundi kuritarvitustel ka muid eeldusi, mis peavad olema täidetud lisaks turu kindlaksmääramisest sõltuvatele tingimustele. Kui muud asjaolud kõrvaldavad järelevalve jätkamise vajaduse piisava kindlusega, ei ole tingimata vaja turu piiritlemisega tegeleda.