Maagaasi- ja elektrituru seaduse muudatused

Tulenevalt 2022. aasta geopoliitilisest olukorrast kasvas tõenäosus gaasitarnete peatumiseks Venemaalt. Selle riski realiseerumisel oleks olnud tegemist kõrgendatud riskiga hädaolukorraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938 järgi, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid. See tähendab, et kõigile tarbijatele ei ole võimalik maagaasi tarneid tagada, mistõttu täiendati 2022. aastal maagaasiseadust. Täiendustega viidi seadusesse regulatsioon pikaajalise gaasitarne häiringu tagajärjel gaasisüsteemi toimepidavuse tagamiseks ja strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmiseks. Kehtinud maagaasiseadus ei reguleerinud piisavalt tõhusalt ja turuosaliste vajadustega arvestavalt tegevusi gaasitarnete pikaajalise katkestuse korral. Puudus ka regulatsioon strateegilise gaasivaru haldamisega seotud kulude katmiseks. Muudatustega tagati kaitstud tarbijate gaasiga varustatus ja täpsustati katkemisega seotud tegevusi selliselt, et süsteemis olevat gaasi saaks pärast Venemaalt tulevate gaasitarnete katkemist võimalikult optimaalselt kasutada. Samuti anti Konkurentsiametile ettekirjutuse tegemise võimalus isikutele, kes piiramise meetmetest kinni ei pea.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide ülevõtmisega jõustusid 2022. aastal elektrituruseaduses mitu olulist muudatust koos uute mõistete defineerimisega, nt aktiivne võrguteenuse kasutaja, elektrienergia salvestamine, energiasalvestusüksus, laadimispunkt, paindlikkusteenus, piirkondlik koordineerimiskeskus, sagedusega mitteseotud tugiteenus jt. Muu hulgas karmistati seaduses jaotusvõrgu juhtimise nõudeid, kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat. Lisaks toodi sisse nõue, et jaotusvõrguettevõtjad peavad esitama iga kahe aasta järel võrgu kümneaastase arengukava, kus käsitletakse kavandatavaid investeeringuid järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks. Kehtestati ka kohustus taotleda usaldusmärgist vahendile, mille abil elektrimüüjate pakkumisi võrrelda.

Teise olulise muudatusena täiendati elektrituruseadust universaalteenuse regulatsiooniga, mille järgi kehtestati kodutarbijale, seaduses sätestatud alustele vastavatele mikro- ja väikeettevõtjatele ning kohalikele omavalitsustele võimalus osta elektrienergiat kooskõlastatud universaalteenusena. Selle tagamiseks kehtestati regulatsioon, mille järgi tootja, kelle Eesti piires asuva tootmisseadme netovõimsus on suurem kui 150 MW (Enefit Power AS), on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjatele universaalteenuse osutamiseks hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Samuti, elektrimüüja, kes on nimetatud tootmisseadme omanikuga ühes kontsernis või omab Eesti piires elektrimüügil suuremat kui 50%-st turuosa (Eesti Energia AS), on kohustatud eelnimetatud tootjalt ostma elektrienergiat kooskõlastatud hinnaga edasimüügiks universaalteenuse tarbijatele. Ka teised müüjad võivad universaalteenust oma asjakohastele tarbijatele osutada.

Samuti sätestati üldteenuse raames müüdava elektrienergia hinnakujunemise põhimõtet selliselt, et tunnipõhise turuhinna asemel tuleb universaalteenuse regulatsiooni kehtivuse ajal edaspidi kasutada üldteenuse baashinnana universaalteenuse hinda ja et Konkurentsiamet võib seaduses sätestatud juhtudel kehtestada universaalteenusena müüdavale elektrienergiale ajutise tootmishinna või müügihinna.