2023. aasta oli aktiivne järelevalvemenetluste aasta reguleeritud teenuste hindade üle. Kuna kütuste hinnad langesid, saatis Konkurentsiamet proaktiivselt ettevõtjatele märgukirju reguleeritud hindade langetamiseks. 2023. aastal oli hinnamenetluste arv kokku 298, millele lisandusid vastamised hindadega seotud päringutele. Kõige suurem hinnalanguse mõju oli soojuse piirhindadel.
Soojuse piirhind muutus 2023. aastal 129 võrgupiirkonnas, millest 2023. aasta lõpu seisuga 116 võrgupiirkonnas piirhind langes ja 13 võrgupiirkonnas kasvas. Seejuures kooskõlastas Konkurentsiamet paljudes võrgupiirkondades piirhinna enam kui ühel korral, s.t kokku tehti aasta jooksul 250 otsust soojuse piirhinna (sh 236 juhul lõpptarbija piirhinna) kooskõlastamise kohta. Kui suurimad piirhinna langused ulatusid üle kahe korra ja toimusid üksikutes 100% maagaasist soojust tootvates võrgupiirkondades, siis üle 15% langes soojuse piirhind 81 võrgupiirkonnas ehk pea pooltes võrgupiirkondades. Keskmiselt vähenes Konkurentsiameti kooskõlastatud piirhind 2023. aasta jooksul 12%, tähendades 175 võrgupiikonna keskmisele soojusvarustusele ligi 40 miljonit eurot väiksemat kulutaset kui 2022. aasta lõpu seisuga kooskõlastatud soojuse piirhindade puhul. Mõne Eesti suurema linna soojuse müügihind jäi 2023. aasta lõpu seisuga alla kooskõlastatud piirhinna ulatuses, mis vähendas nimetatud kulutaset veel täiendava 10 miljoni euro võrra.
Eelnevalt toodud soojuse hinnalangused olid võimalikud soojuse tootmisel kasutatavate kütuste (maagaas, hakkpuit, põlevkiviõli jm) ja elektrienergia sisendhindade languse tõttu 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga.
Seega, kui 2022. aastal moodustasid väga suure osa soojuse hinnast kütuste kulud ja muud muutuvkulud, siis 2023. aastal on järjest kasvanud investeeringute osakaal soojuse hinnas (muutuvkulude osakaal on vähenenud 2022. aasta 71%-lt 65%-le 2023. aastal).
Elektrienergia võrgutasud on Konkurentsiamet 2023. aasta lõpu seisuga kooskõlastanud 29 jaotusvõrguettevõtjale aastase summaarse elektrienergia võrguteenuse müügikogusega 7 858 GWh ning kaalutud keskmise võrgutasuga 4,13 senti/kWh. 2023. aastal kooskõlastas Konkurentsiamet elektrienergia võrgutasude muutuse kümnes jaotusvõrgupiirkonnas, seejuures langes võrgutasu mitmes suures võrgupiirkonnas (hinnalangus vastavalt 7% ja 8% toimus Imatra Elekter AS-i ja OÜ VKG Elektrivõrgud võrgupiirkondades). See tähendas nimetatud võrgupiirkondadele ligi 1,8 miljonit eurot väiksemat kulutaset võrreldes 2022. aastaga. Kaalutud keskmisena jäi võrgutasu Eesti elektrijaotusvõrkudes 2023. aastal sisuliselt samaks (langes 2023. aasta lõpuks 0,27%), kuivõrd suurima võrguettevõtja Elektrilevi OÜ hinnatõusu taotlus oli 2023. aasta lõpu seisuga veel menetluses.
Alljärgneval graafikul on näidatud ka elektrienergia börsihindade muutuse ja Konkurentsiametile esitatud elektrienergia võrguteenuse hinnataotluste arvu ja põhjuse seos 2022. ja 2023. aastal. Kui 2022. aastal oli kõrgetest elektrienergia hindadest tulenevalt peamiseks taotluste (kokku 35 tk) esitamise põhjuseks mittekontrollitavate sisseostuhindade (näiteks sisseostetava elektri ülekande- ja/või jaotusteenuse kulu, võrgukadude katteks ostetava elektrienergia kulu, reaktiivenergia ostukulu jms) muutus (nn lühitaotlus), siis 2023. aastal esitati taotlusi (kokku 8 tk) põhjalikumat analüüsi nõudvate hinnakomponentide (müügimaht, tegevuskulud, investeeringuid vms) muutuse tõttu (nn täistaotlus), kuivõrd lisaks muutustele elektrienergia hindades on viimastel aastatel toimunud olulised muutused ka muudes kulukomponentides.
Ülekandevõrguettevõtja Elering AS-i võrgutasudes kooskõlastati 2023. aastal hinnastruktuurimuudatus, mille eesmärgiks oli ülekandevõrgu ülalpidamise kulude õiglasem jaotamine eri kliendigruppide vahel. Ülekandevõrgu keskmise võrgutasu suurust hinnakirja struktuurimuudatus ei mõjutanud.
Maagaasi võrguteenuse hinna muutuseid kooskõlastas Konkurentsiamet 2023. aastal 20 jaotusvõrguettevõtjale (enamikus piirkondades korduvalt ehk kokku 62 korral). Gaasijaotusvõrkudes toimunud võrguteenuse hinna tõusu peamiseks põhjuseks oli ülekandevõrguettevõtja Elering AS-i võrguteenuse hinna oluline kasv, mis omakorda oli tingitud oluliselt vähenenud gaasitarbimisest Eestis, mistõttu ei katnud senine hind gaasivõrgu töökorras hoidmise kulu. Ka mitu gaasijaotusvõrku taotles hinnamuutust oma piirkonna gaasitarbimise muutuse tõttu. Samas on 2023. aasta lõpus näha trend gaasitarbimise mõningasest taastumisest.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse (veeteenuse) hinnamuutuseid kooskõlastas/määras Konkurentsiamet 2023. aastal 36 vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas. Seejuures langes veeteenuse hind vee-ettevõtjate mitmes tegevuspiirkonnas tingituna elektrienergia sisendhinna langusest 2023. aastal. Näiteks toimusid suurematest piirkondadest hinnalangused (kuni pea 1/5 ulatuses) regionaalsete, aga ka maakonnakeskuse vee-ettevõtjate tegevuspiirkondades Ida- ja Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Jõgevamaal jm. See tähendas nimetatud tegevuspiirkondade tarbijatele kokkuvõttes ligikaudu 2,5 miljoni euro võrra väiksemat kulutaset võrreldes 2022. aastaga. Kaalutud keskmisena kujunes veeteenuse hind Eesti vee-ettevõtjatel 2023. aasta lõpu seisuga mõnevõrra (u 7%) kõrgemaks 2022. aastast, kuivõrd suurenesid investeeringutega seotud kulud ja tegevuskulud.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru