Aastaraamat 2024

Hea lugeja!

 

Mul on hea meel anda ülevaade Konkurentsiameti 2024. aasta tegevustest. 

Ameti eesmärk on tagada aus konkurents ja õiglased hinnad. Oluliseks peame ka innovatsiooni edendamist, tarbijate huvide kaitset, nagu ka turgude tõhusat toimimist.

Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse 2025. aasta fookuses on sideteenused, jaekaubandus, jäätmeturg ning digitaalsed turud ja platvormid – valdkonnad, mis on viimasel ajal suurt avalikku tähelepanu pälvinud.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades ning tõkestab ebaausaid kaubandustavasid põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas. Amet kuulub Justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse.

Konkurentsiameti ülesanded on jaotatud kahe teenistuse vahel.

2024. aastal jätkus hindade arvutamise infosüsteemi (HAI) arendamine, et soojuse, vee, gaasi ja elektri võrguteenuste hindade kooskõlastamise ja kontrollimise protsess automatiseerida ning seeläbi see läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta. Alustati ARISe projektiga (koostöös Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskusega (RIK)), et tõhustada Konkurentsiameti võimekust elektribörsil tegutsevate ettevõtjate pakkumisi jälgida ja analüüsida. 

2024. aasta elektri- ja gaasiturul keskmised elektri ja maagaasi börshinnad langesid. Aasta keskmine elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas oli 87,27 €/MWh (90,78 €/MWh aastal 2023). 2024. aasta keskmine maagaasi börsihind Eesti hinnapiirkonnas oli 37,09 €/MWh (45,72 €/MWh aastal 2023).

2024. aastal viis konkurentsiteenistus läbi 17 ja regulatsiooniteenistus 7 järelevalvemenetlust.

Tähelepanu oli fookusteemadel nagu energeetika ja jäätmevedu, kuid ka patsiendikindlustuse rakendamisel tuli järelevalvet teha.

2023. aasta sügisel loodud majandus- ja andmeanalüüsi valdkond tegutses 2024. aastal oma esimese täisaasta. Meeskonnas on 3 liiget. Üksus tegutseb organisatsioonis horisontaalselt, teenindades nii regulatsiooni- kui konkurentsiteenistust ja lähtudes ameti prioriteetidest.

Majandus- ja andmeanalüüsi valdkonna kõrge prioriteediga ülesannete hulka kuulub uute tarkvaralahenduste rakendamine, et suurendada ameti efektiivsust ning parandada informatsiooni kogumist ja töötlemist.

Energeetika ja konkurentsijärelevalve on olulised teemad, mis mõjutavad nii Eesti majandust kui ka inimeste igapäevaelu. Esimeses alateemas käsitletakse energiapoliitika arenguid, sealhulgas maagaasi-, elektrituru- ja kaugkütteseaduse muudatusi, mis suurendavad varustuskindlust ja toetavad üleminekut kliimaneutraalsele energiamajandusele. Esile tõstetakse strateegilise gaasivaru loomise, elektrivõrkudesse investeerimise ja taastuvenergia edendamise meetmed, mis aitavad tagada energiajulgeolekut ja vähendada süsinikuheidet.

08.02.2025 ühendasid Balti riigid ennast lahti Venemaa elektrisüsteemist ja 09.02. 2025 sünkroniseerisid Eesti, Läti ja Leedu enda elektrisüsteemi Mandri-Euroopa süsteemiga. Selleks et Balti riigid saaksid enda süsteemi Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerida, on vaeva nähtud paarkümmend aastat. Oma roll selles ettevalmistusprotsessis oli kanda ka  Konkurentsiametil kui energiaturu regulaatoril.