Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade Euroopa elektrituru korraldusest Eesti näitel, seda käsitlevast regulatsioonist ja nõuetest ning liikmesriikidele võimaldatud paindlikkusest turukorralduse osas. Koostati ülevaade elektrienergia kauplemisest hulgiturul, kahepoolsest kaubandusest ja turujärelevalvest. Analüüsis käsitleti hinnaregulatsiooni võimalikkust ja erinevaid viise ning võrdlusena elektrituru korraldust erinevate näidete abil väljaspool Euroopat ja toetusmeetmeid, mida Euroopa riigid 2021/2022 talveperioodil hüppeliselt kasvanud energiahindadega võitlemiseks vastu võtsid. Leida vastus küsimusele, kas tekkinud kõrgete hindade leevendamiseks on võimalik/vajalik elektrituru korraldust mingis osas muuta ja kui suur paindlikkus on liikmesriikidele selles osas jäetud.
Elektri hulgituru korraldus on reguleeritud küll EL-i õigusaktidega, kuid samas on palju ka liikmesriigi pädevuses. Näiteks on elektribörsi ülesehitus, seal kauplemise reeglid, sh hinnapiirid, sätestatud Euroopa regulatsiooniga ning vajaksid muutmiseks kogu Euroopa ühtset arusaama ja muudatuste heakskiitu. Ent kui paljudes liikmesriikides on rohkem kahepoolseid lepinguid, siis Eestis on enam levinud kauplemine börsil. Ameti hinnangul peab parim lahend selguma turutingimustel ja kui tulevikus on enam nõudlust kahepoolsetele lepingutele, siis peaks ka riikidevahelise ülekande võimsuste jagamist vastavalt sellele kujundama.
Ka on küsitav, kas suuremad muudatused turukorralduses tooksid pikas perspektiivis kasu või hoopis kahju. Kuna Euroopa Liidus on elektriturg põhimõtteliselt avatud, siis peab parim lahendus kujunema turu tingimustel ja on turuosaliste otsustada, kas kaubelda börsil või sõlmida kahepoolseid lepinguid. Pigem peaks riiklikult töötama selle nimel, et tagada turu toimimine kehtivate reeglite raames. See tähendab, et riigil oleks piisavas mahus piiriüleseid ühendusi, et uute tootmisvõimsuste juurdekasv oleks soodustatud, et ei oleks liigseid takistusi uute tootmisvõimsuste planeerimismenetlustel ja võrku ühendamistel ning et turuosalistel oleks võimalik oma hinnariske turupõhiselt maandada.
Liikmesriikidel on ühe meetmena võimalik eristada kaitsetud tarbijad ülejäänutest. See võib olla tarbijatele kõrgete elektrihindade mõjude piiramiseks kasulik, sest nii on võimalik vajalikke toetusi luua lihtsamalt ja kiiremini. Liikmesriigil on lubatud rakendada hinnaregulatsiooni kodu- ja väiketarbijatele. Elektritarbijate puhul ei ole Eesti oma seadusandluses seda võimalust siiani kasutanud ja meil on kaitsetud tarbijad määratlemata. Võimalik on ka kodutarbijatele ja mikroettevõtetele luua võimalus reguleeritud hinnaga paketi kasutamiseks. Ent sellisel juhul peab samuti põhjalikult analüüsima kaasnevaid pikaajalisi turumõjusid ja mehhanismi loomiseks on palju võimalusi, mille puhul peab jälgima, et kaasnevad turumõjud elektrimüüjatele ja tootjatele oleks ühtlased ja võimalikult minimeeritud. Lisaks on võimalik tarbijaid ajutiselt toetada riiklike meetmetega, nagu paljud riigid, sh Eesti, näiteks 2021/2022 ka tegid. Hüppeliselt kasvanud energiahindade kontekstis on sellised ajutised toetused kindlasti kiireim lahendus.
Pikas perspektiivis tuleb mõelda lahendustele, mis tagavad turu arengu ka edaspidi ja aitaksid tulevikus riske minimeerida. Sellised lahendused on näiteks energiaefektiivsuse tõstmine, tarbijate teadlikkuse suurendamine energiasäästust ning tarbimise juhtimise, paindliku elektrisüsteemi ja uute tootmisüksuste investeerimiskeskkonna soodustamine jne.
Euroopa Liidu turukorraldus on võrreldes muu maailmaga äärmiselt liberaalne, ülejäänud OECD riikides on palju konservatiivsemad mudelid. Samal ajal on senise Euroopa elektrituru korraldus toiminud veel küllaltki lühikest aega (esimesed turu avanemised toimusid Euroopas umbes 20 aastat tagasi, Eestis 2010–2013), et teha põhjalikke järeldusi, kas selline turukorraldus tagab ikka piisavas mahus investeeringute olemasolu ja suudab ilma regulatiivse sekkumiseta olla jätkusuutlik. Paljuski võib eeldada, et pikas perspektiivis on vaja edendada pikaaegsete finantsriskide maandamise tooteid, sh pikaajalist kahepoolset kaubandust, et tagada investeeringute turule tulekuks vajalik finantskindlus.
Lisaks tuli ACER 2022. aasta aprillis välja oma analüüsiga alternatiivsete turumudelite kohta. Selle eesmärk oli analüüsida, kas oleks mõistlik praegust turukorraldust muuta, näiteks kehtestada püsivaid hinnalagesid kindlatele tehnoloogiatele jm.
Sügisel 2022. aastal Konkurentsiamet kooskõlastas finantsinstrumentide metoodikad, mis aitavad elektrimüüjatel hinnariske maandada. Samuti on need metoodikad kooskõlastanud ka Läti ja Soome regulaatorid ning sellega seoses saavad Elering ja Fingrid (Soome põhivõrguettevõtja) hakata pakkuma pikaajalisi ülekandeõigusi (finantsinstrumendid) Eesti ja Soome piiril. Pikaajalised ülekandeõigused Eesti ja Soome piiril on väga olulised, sest need aitavad elektrimüüjatel oma hinnariske maandada ning on positiivse mõjuga Eesti elektrituru hinnapiirkonnas.
Analüüsi täistekst.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru