Soojuse varustuskindluse tagamine

Tarbijatele soojuse varustuskindluse tagamine on soojusettevõtja üks olulisem kohustus. Venemaa sõda Ukraina vastu seadis maagaasituru tugeva surve alla kogu Euroopa Liidus. Näiteks on maagaasitarneid EL-i liikmesriikidesse vähendatud ja võttes arvesse nõuet tasuda gaasitarnete eest rublades, mis on vastuolus Euroopa Liidus seatud sanktsioonidega Venemaa vastu, on mitmes liikmesriigis paiknevatele ettevõtetele Vene gaasi müük peatunud.

2022. aasta maikuus kuulutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sarnaselt Soome ja Lätiga välja gaasivarustuse varajase hoiatuse taseme, mis annab Euroopa Liidu regulatsiooni

kohaselt lisavõimalused gaasitarnete kindlustamiseks kriisiolukorras1. Ministeerium edastas ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule kirja, milles juhtis tähelepanu, et Eesti gaasisüsteemis on oht gaasivarustuse katkemiseks. Vastav varajane hoiatustase kuulutati Eesti gaasisüsteemis välja kevadel. Kirjas toodi välja, et kujunenud keerulise olukorra tõttu ei saa välistada olukorda, et kütteperioodi alguses on kaugkütteettevõtjaid, kes ei saagi talveks gaasi tarnelepingut sõlmitud. Seetõttu on leevendavaid samme astumata reaalne oht mõne kaugküttepiirkonna soojusega varustamise katkemiseks. Selle taustal on kaugkütteettevõtjatel oluline teha juba ennetavalt vajalikud ettevalmistused soojusvarustuse tagamiseks – sõlmida aegsasti gaasi tarnelepingud või selliste lepingute sõlmimise võimaluse puudumisel valmistuda alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks.

Tehniliselt on oluline tagada, et soojusettevõtja katelseade oleks võimeline kasutama põlevkiviõli või kerget kütteõli kui enim levinumaid alternatiive. Paljud uuemad gaasikatlamajad ei ole võimelised uuendusteta neid alternatiivkütuseid kasutama, lisaks ei ole katlamajade territooriumil paljudel juhtudel olemas ka vedelkütuste hoiustamise võimalust.

Selleks, et välja selgitada soojusettevõtjate valmisolek soojuse varustuskindluse tagamiseks uuel kütteperioodil, uuris Konkurentsimet soojusettevõtjatelt, kas soojuse tootmisel põhi- või tipukütusena kasutatavat maagaasi on kohe võimalik asendada põlevkiviõliga ja millised asjaolud takistavad põlevkiviõlile üleminekut. Samuti, milliseid kulusid/investeeringuid koos eeldatava maksumusega oleks vaja igas konkreetses võrgupiirkonnas põlevkiviõlile üleminekuks teha. Amet kinnitas, et seoses kriitilises olukorras soojusevarustuse tagamisega seonduvad mõistlikud ja vajalikud investeerinud ning kulud, mis kaasnevad kütusevahetusega, saab lülitada soojuse kulupõhisesse piirhinda, mille kooskõlastab Konkurentsiamet.

On hea meel tõdeda, et soojusettevõtjad on soojusvarustuse kindluse tagamise nõudeid järginud ja soojusega varustamine ei ole katkenud.

 

1Kättesaadav: https://mkm.ee/uudised/riik-tostab-valmisolekut-gaasitarnete-kindlustamiseks