Soojus

Illustratiivne pilt

Erinevalt elektri- ja gaasihinnast ei kujune kaugkütte hind turutingimustes, vaid selle kooskõlastab Konkurentsiamet. Kaugküttesektor on viimase kümnendi jooksul teinud läbi väga olulise arengu. Kui 2008. aastal toodeti soojust näiteks Tallinna kaugküttevõrku pea 100% maagaasist, siis praegu on seal gaasi osakaal vähenenud u 30%-ni. Analoogselt on gaasi- ja vedelkütuse tarbimine vähenenud ka teistes kaugküttevõrkudes. Suurematest kaugküttevõrkudest on Tartu ja Pärnu valdavalt puiduhakkel ning Narva ja Kohtla-Järve-Jõhvi võrgupiirkonnas valdavalt põlevkivil ja põlevkivigaasil. Valdavalt puiduhakkel on ka maakonnakeskuste soojusettevõtted. Ettevõtete osakaal, kus ainsa kütusena kasutatakse kas gaasi või põlevkiviõli, on langenud viiele protsendile.

Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhinnaga kaugküttepiirkondi on 170, millest 137 on müügimaht alla 10 000 MWh aastas. Joonisel 1 on toodud ülevaade kaugküttesektorist, millest selgub, et suurima müügimahu osakaalu (39,4%) moodustab Tallinna kaugküttevõrk. Olulisema mõjuga on veel Tartu, Narva, Kohtla-Järve-Jõhvi võrgupiirkonnad ja Pärnu kaugküttevõrgud. Ülejäänud võrkude osakaal jääb oluliselt väiksemaks. Näiteks suuremate maakonnakeskuste (Võru, Kuressaare ja Viljandi) osakaalud on alla 2%.

 

Joonis 1. Ülevaade kaugkütte võrgupiirkondade müügimahtude osakaaludest

2022. aastal kooskõlastas Konkurentsiamet soojuse piirhinna 150 võrgupiirkonnas, üksikute eranditega oli tegemist hinna kasvuga. Kümnetes võrgupiirkondades kooskõlastati soojuse piirhind aasta jooksul mitu korda, mõnel isegi mitu korda ühe kuu jooksul. Keskmiselt kasvas soojuse piirhind 2022. aastal võrgupiirkondades u 20%. Soojuse piirhindade kasvu on 2022. aastal tinginud eeskätt soojuse tootmisel kasutatavate kütuste (maagaas, hakkpuit, põlevkiviõli jm), samuti elektrienergia ja CO2 heitühikute hindade märkimisväärne kasv. Joonisel 2 näidatud kütuste hindade dünaamikast aastatel 2015–2021 ning kasvukõveratest 2022. aasta mai-, novembri- ja detsembrikuu näitel nähtub, et kütuste ja elektrienergia hinnamuutused on olnud mitmekordsed. Ent aasta lõppedes ehk detsembris 2022 on nii maagaasi kui põlevkiviõli hinnad languses (seejuures maagaasi hind suurusjärkudes), mistõttu on nt 100% gaasist soojust tootvates võrgupiirkondades soojuse piirhinnad juba oluliselt alanenud. Hinnalangust võib kütuste turu stabiliseerumisel oodata ka muudest kütustest soojust tootvates võrgupiirkondades.

 

Joonis 2. Kütuste hinnad €/MWh ja CO2 hind €/t

Kaugkütte osas on oluline jätkata üleminekut taastuvenergiale, samuti maagaasi ja õli osakaalu vähendamist. Kõrgete energiahindade tingimustes muutub energiasääst oluliselt tasuvamaks.

 

Alateemad