2021. aasta lõpus jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS), millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.04.2019 direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. 2022. aasta septembris sai läbi ka seaduse 12-kuuline üleminekutähtaeg, mis ühtlasi tähendas, et kõik põllumajandustoote ja toidu ostu-müügilepingud peavad olema seadusega kooskõlas.
Seaduses on loetletud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud (§-d 4 ja 5) ning seitse on keelatud juhul, kui varem ei ole nendes kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud (§ 6).
Igal juhul ja alati on keelatud näiteks tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul või nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga. Ostja ja müüja vahel vastava kokkuleppe puudumisel on näiteks ostjal keelatud tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma nende eest või nende kõrvaldamise eest maksmata või nõuda müüjalt ostja müüdava põllumajandustoote ja toidu müügiedenduse, turundamise ja turustamise kulude katmist.
Selleks, et saada teada, milline toode liigitub põllumajandustooteks või toiduks PTEKS-i tähenduses, tuleb vaadata Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) lisa I. Samuti on põllumajandustoode ja toit selles lisas nimetamata toode, kuid mis on töödeldud toiduks sama lepingu lisas I nimetatud toodet kasutades.
Konkurentsiamet algatas möödunud aastal omal initsiatiivil ühe järelevalvemenetluse ühe suure jaekaubandusettevõtja üle. Valdavalt on amet tegelenud selgitustaotlustega seaduse tõlgendamise üle, mis sagenesid oluliselt enne seaduse üleminekutähtaja saabumist. Enim tunti huvi, millisel juhul on tegemist oma tarbeks ostmisega ja millisel mitte. Nimelt ei kohaldu PTEKS põllumajandustoote ja toidu oma tarbeks ostmise puhul. Oma tarbeks ostmisega on tegemist näiteks juhul, kui juriidiline isik ostab põllumajandustoodet ja toitu klientidele või oma töötajatele pakkumiseks (näiteks tee, kohv ja kommid ettevõtte ruumides kohapeal tarbimiseks või nn firmakingituseks koostööpartneritele). Oma tarbeks ostmisega ei ole tegemist aga näiteks juhul, kui loomapidaja ostab loomadele sööta ja hiljem müüb loomi või loomadest valmistatud tooteid edasi. Edasimüük, kas töödeldud või töötlemata kujul, on ühtlasi see piir, mille järgi eristada toote oma tarbeks ostmist.
Samuti sooviti korduvalt infot, kas PTEKS kohaldub ka toidulisanditele või jookidele. Kui toidulisand on mõeldud inimestele tarvitamiseks ning selles sisaldub ELTL-i lisas I nimetatud koostisosa, kohaldub PTEKS ka toidulisanditele. Seejuures ei ole oluline nimetatud koostisosa protsentuaalne kogus lõpp-produktist. Samad eeldused kehtivad ka jookide puhul. Kuivõrd toidu legaaldefinitsioon ei eelda, et tegemist peab olema tahkel kujul toiduga, hõlmab toidu mõiste ka jooke. Peamine eeldus on, et tegemist on inimestele tarvitamiseks mõeldud tootega. Seega on ka jook, mis sisaldab ELTL-i lisas I nimetatud koostisosa, toit, mis kuulub PTEKS-i kohaldamisalasse.
Kuivõrd Eesti on direktiivi üle võtnud rangemalt – loobutud on esmalt ettevõtete aastakäibe arvestamisest, aga ka kiiresti riknevate toodete eristamisest, mistõttu rakendub kõigile põllumajandustoodete ning toidu gruppidele lühem ehk 30-päevane maksetähtaeg, siis on palju küsitud ka arvete faktooringu kohta. Faktooring on tehing, milles antakse ostjate tasumata müügiarved edasi finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja. Faktooring aitab ettevõtjatel oma tegevust rahastada ehk tavapäraselt on faktooring müüja käibekapitali finantseerimise vorm.
Müüjad on väljendanud muret, et mitu teist liikmesriiki on kehtestanud pikemad maksetähtajad kui Eesti 30 päeva ehk direktiivi järgi lubatud 60 päeva. Viidatud asjaolu on seadnud Eestis tegutsevad müüjad surve alla, kuna nende toodangut lihtsalt ei osteta enam väljastpoolt Eestit nii palju, kuna ostja saab 60 päeva kehtestanud riikidest pikemad maksetähtajad kui seda saaks pakkuda Eesti müüjad. On välja toodud, et Eesti müüjate konkurentsivõime on seetõttu langenud ja sellele otsitakse lahendusi.
Sellest tulenevalt on tuntud huvi, et kas PTEKS § 4 lg 1 mõistes on keelatud tegevus, kus müüja väljastab ostjale arve 30-päevase maksetähtajaga, kuid selle arve loovutab müüja faktoorile, kes pikendab juba uue võlausaldajana ostjale antud 30-päevast algset maksetähtaega 30–60 päeva võrra selliselt, et ostja saaks tasuda arve maksimaalselt 90 päeva jooksul. PTEKS arvete faktooringut ei välista, kuid arvesse tuleb võtta, et eri finantseerimismehhanismide kasutamine PTEKS-is sätestatud maksetähtaegu ei pikendaks.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru