2023. aasta 1. juulil jõustus uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis sätestas planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest. Eelnõuga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna põhimõtted ja selle kujundamise alused. Võrreldes eelnevalt kehtinud seadusega, sätestati uudsena ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlikest ainetest ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Täiendati ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise aluseid ning teenuse osutamise jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Veehinna kujunemise metoodika põhimõtted, mis eelnevalt olid sätesatud Konkurentsiamet juhendis, toodi samuti seaduse tasandile. Üheks oluliseks muudatuseks oli ka juriidilistele ja füüsilistele isikutele hinnaerinevuse kaotamiseks tähtaja sätestamine – vee-ettevõtja on juhul, kui ta on kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad, kohustatud viima hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise põhimõttega kolme aasta jooksul seaduse jõustumisest. Seega peaksid hinnad olema ühtlustatud hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.
Eesti veemajanduse sektor seisab aga silmitsi olukorraga, kus Euroopa Liidu toetused on drastiliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025. aastaks välja selgitama, mil moel Eesti veemajanduse sektor ümber korraldada. Eelseisvaks tööks pakub tehnilist tuge Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraat.
Veereformiga seotud osapooled on kinnitanud koostöövalmidust reformiplaani koostamiseks – Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Omanike Keskliidu, Terviseameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhid allkirjastasid hea tahte ja koostöö lepingu. Veereformiga seotud konkreetsemaid ettepanekuid ja uudiseid on eelkõige oodata 2024. aasta teise poolaasta jooksul.
Energeetika valdkonda silmas pidades saab välja tuua, et peamised elektri ja maagaasi valdkonda puudutavad muudatused on seotud 2022. aastaga, mil elektrituruseaduses jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide ülevõtmisega seotud muudatused ning millest tulenevalt karmistati muu hulgas jaotusvõrgu juhtimise nõudeid ning sätestati võrgu arengukavade koostamise nõue. Maagaasiseadust aga – võttes arvesse 2022. aasta geopoliitilist olukorda, kus kasvas tõenäosus gaasitarnete peatumiseks Venemaalt – täiendati regulatsiooniga pikaajalise gaasitarne häiringu tagajärjel gaasisüsteemi toimepidavuse tagamiseks ja strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmiseks. Ka tagati muudatustega kaitstud tarbijate gaasiga varustatus ja 34 täpsustati katkemisega seotud tegevusi selliselt, et süsteemis olevat gaasi saaks pärast Venemaalt tulevate gaasitarnete katkemist võimalikult optimaalselt kasutada.
Võttes arvesse vajadust ja eesmärki kiirendada taastuvenergiale üleminekut ning luua selle edendamist soodustavaid eeldusi, sätestati 2023. aastal elektrituruseaduses võrguettevõtjatele võimalus osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Samuti täpsustati seaduses tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid. Hetkel Riigikogus esimese lugemise läbinud seaduse-eelnõu järgi nähakse ette universaalteenuse lõpetamine alates 2024. aasta maist ning luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtmiseks. Lisaks arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka ka LNG haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud, et suurendada Eesti varustuskindlust maagaasiga. Ühtlasi sätestatakse, et hädaolukorras peab võrguettevõtja edastama tarbijale gaasi sama hinnaga, millega see strateegilisest varust soetati. Konkurentsiametil on tehtavate muudatuste tulemusel õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Konkurentsiamet on eelnimetatud ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel osalenud aktiivselt, tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks.
Teistes valdkondades, mille üle Konkurentsiamet järelevalvet teeb (kaugküte, raudtee, post, sadamad ja lennundus) 2023. aastal ameti ülesandeid puudutavaid muudatusi ei toimunud.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru