Koondumiste kontroll ex-ante regulatsioonina mängib konkurentsi toimimise seisukohast äärmiselt olulist rolli. Koondumiste kontrolli kaudu on võimalik ära hoida konkurentsi kahjustavate ühinemis- ja omandamisetehingute toimumine ning seeläbi turgu valitseva (sh monopoolse) seisundi tekkimine.
Konkurentsi säilimise tagamise ja turgu valitseva (sh monopoolse) seisundi tekkimise ennetamise kaudu aitab koondumiste kontroll ära hoida kahjusid, mida monopoolses seisundis olev ettevõtja saaks tarbijatele või ühiskonnale põhjustada. Kuivõrd võib eeldada, et monopoolne turustruktuur viib toodangu piiramise ja majandusliku tõhususe vähenemiseni, siis selle loomulik tagajärg peaks olema konkurentsipoliitika sallimatus igasuguste turustruktuuri kahjustavate tegevuste suhtes (eelkõige turule juurdepääsu takistavad tegevused või turuosaliste arvu vähenemiseni viivad koondumised)1. Siinjuures on siiski oluline märkida, et koondumiste kontrolli kaudu on võimalik piirata üksnes ettevõtjate kasvu, mis tekib ühinemiste ja omandamiste teel, mitte orgaanilist kasvu, mistõttu ei välista koondumiste kontrolli olemasolu monopolide teket.
Ent koondumiste kontroll ei seisne ainult tulevikus toimuda võivate turgu valitseva seisundi kuritarvituste ennetamises. Koondumiste kontroll aitab säilitada konkurentsi toimimist soodustavaid turustruktuure, mis omakorda viib tarbijate heaolu suurenemiseni. Turgudel, kus toimib tõhus konkurents, tegutseb palju ettevõtjaid ja tarbijatel on võimalus valida endale sobiva hinna- ja kvaliteeditasemega toode või teenus. Konkurentsisurve puudumine omakorda võimaldab ettevõtjal kasumlikult hindu tõsta, vähendada kaupade ja teenuste mahtu, valikut või kvaliteeti, samuti vähendada innovatsiooni, uute toodete väljatöötamist jne.
Koondumiste kontroll kohaldub, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Koondumist, mida peab kontrollima Konkurentsiamet, ei või jõustada enne, kui on tehtud koondumist lubav otsus. Koondumisest tuleb Konkurentsiametile teatada pärast lepingu sõlmimist, valitseva mõju omandamiseks tehingu või toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist, kuid enne koondumise jõustamist. Koondumisest võib teatada Konkurentsiametile ka niipea, kui koondumise osalised näitavad piisavalt kindlalt oma kavatsust koondumine lõpule viia.
2022 oli koondumise teadete arvu poolest rekordaasta. 2022. aastal esitati 54 koondumise teadet, lisaks tuli 2 menetlust üle 2021. aastast.
Seega oli 2022. aastal menetluses 56 koondumise teadet. Kokku tegi Konkurentsiamet 50 koondumise otsust, seejuures 47 koondumist lubavat otsust tehti seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul. Kuue koondumise puhul alustati täiendavat menetlust, lisaks tuli ühe koondumise täiendav menetlus üle eelnevast aastast.
Täiendav menetlus viiakse läbi, et koguda lisaandmeid ja selgitada välja, kas kontrollitava koondumise korral esineb konkurentsi kahjustavaid asjaolusid. Täiendava menetluse pikkus võib olla kuni neli kuud. 2022. aastal täiendavas menetluses olnud koondumiste puhul ühel 1 Richard Whish, Competition Law, 6th edition (Oxford University Press, 2009), lk 6 juhul Konkurentsiamet keelas koondumise (Aktsiaselts Eesti Post / AS EXPRESS POST), kolmel juhul andis koondumisele loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused (A/S Dobeles Dzirnavnieks / AB Baltic Mill; RAGN-SELLS AS / Aktsiaselts Väätsa Prügila; SCHWENK EESTI OÜ / Aktsiaselts Betoonimeister), kahel juhul koondumise osalised loobusid koondumisest (OÜ Biofuel, OÜ CRANFELD INVEST / Osaühing Renalis, Osaühing Fresenius Medical Care Estonia; Estover SPT OÜ / AS Saaremaa Piimatööstus) ning ühel juhul tegi koondumiseks loa andmise otsuse (Margus Linnamäe ja Confido Healthcare Group OÜ).
Koondumisviiside järgi jaotusid 2022. aastal teatatud koondumised järgmiselt:
- 48 koondumise puhul oli tegemist ettevõtja poolt valitseva mõju omandamisega teise ettevõtja või tema osa üle (konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p 2);
- 4 koondumise puhul oli tegemist ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamisega kolmanda ettevõtja või tema osa üle (konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p 3);
- 2 koondumise puhul oli tegemist eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemisega (konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p 1).
Alateemad
- Aktsiaseltsi Eesti Post ja AS-i EXPRESS POST koondumise keelamine
- A/S-i Dobeles Dzirnavnieks ja AB Baltic Mill koondumisele loa andmine koos kohustustega
- RAGN-SELLS AS-i ja Aktsiaselts Väätsa Prügila koondumisele loa andmine koos kohustustega
1 Richard Whish, Competition Law, 6th edition (Oxford University Press, 2009), lk 6
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru