Hinnaregulatsiooni tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse mõõdikutena reguleeritavate hindade dünaamikat reaalväärtustes, samuti ettevõtjate kapitali tootlikkust, energiakasutuse efektiivsust soojuse tootmisel ning elektri- ja kaugküttevõrkudes, tarbijale müüdava teenuse kvaliteeti (indikaatoriks energiavarustuse kvaliteet, mida mõõdetakse elektrivõrguteenuse varustuskindluse näitajates: SAIFI, SAIDI, CAIDI).
Konkurentsiamet analüüsis eeltoodud eri mõõdikute „käitumist“ perioodil 2021–20231, mida just hinnaregulatsioonis iseloomustavad energiasektoris toimunud muutused. Nimelt saabus 2021. aasta viimastel kuudel energiahinnašokk, mis jätkus teravdatult ja äärmuslikuna 2022. aastal ning alustas teatavat stabiliseerumise trendi alles 2023. aastal. Sellesse perioodi, eeskätt 2022. aastasse, langes elektrienergiahindade väga suur volatiilsus, CO2 hindade kahekordistumine, samuti äärmuslik hinnatõus maagaasiturul (vt dünaamikat joonisel 1) koos eri kütustel kaasnenud varustuskindluse tagamise probleemidega. Volatiilsus eelkirjeldatud sisendites tähendas suuri kõikumisi ka eri teenuste hindades ja monopoolsete ettevõtjate kapitali tootlikkuses.
Joonis 1. Keskmised kütuste ja elektrienergia hinnad soojuse piirhinnas2
Gaasi võrguteenuse puhul avaldas tegevusele ja hindadele täiendavalt mõju märkimisväärne gaasitarbimise langus. Monopoolsete teenuste hindade muutustel on omakorda tuntav mõju üldisele majanduskeskkonnas toimuvale hinnamuutusele (tarbijahinnaindeksile (THI)), eriti energeetikasektoris. Nii avaldab näiteks pealinna kaugkütte 5%-line hinnamuutus THI-le mõju kümnendiku protsendipunkti võrra, sarnane on mõju elektri võrguteenuse hinna muutusel.
Seetõttu on ameti kui energiaturu regulaatori proaktiivne tegevus eriti oluline, et kütuse ja elektrienergia sisendhindade langus jõuaks piisavalt kiiresti ka monopoolsete teenuste tarbijateni. Näiteks kui võrrelda küttekulusid, mis moodustavad suure osa tarbijate kogukuludest, siis ameti hinnangul õnnestus proaktiivse tegevusega vähendada kaugkütte 175 võrgupiirkonna tarbijate küttekulusid absoluutarvudes ligi 50 miljoni euro võrra. Pikaajalises vaates on analüüsis vaadeldud ettevõtetes veeteenuse ja elektri võrguteenuse hinnad jäänud reaalses väärtuses baasaastast valdavalt madalamaks, gaasi võrguteenuse hinnad aga kõrgemaks, mida mõjutas eelkõige gaasitarbimise mahtude vähenemine.
Kapitali tootlikkuse analüüs näitas, et puudutatud ettevõtjate vastavad näitajad kannatasid enim äärmuslike hinnamuutuste tõttu energiakriisi aastal taastumine jätkus 2024. aastal.
Energiasäästu alal saab hinnaregulatsiooni pikaajalises vaates edukaks hinnata – oluliselt on vähenenud nii elektrikaod kui ka kaod kaugküttetrassides. Konkurentsiameti metoodilises juhendis on kirjas, et järk-järguliselt vähenevate kaugkütte trassikao tehniliste nõuete eesmärgiks on motiveerida soojusettevõtjaid tegema investeeringuid kaugküttetrassidesse trassikao jätkuvaks vähendamiseks. 2023. aastaks oli suurimate võrgupiirkondade suhteline soojuskadu kaalutud keskmisena vähenenud analüüsis vaadeldud 23-aastase perioodi jooksul 1,5 korda. See vähenenud soojuskadu tähendab absoluutväärtuses (375 GWh) suuremat kogust, kui oli näiteks 2023. aastal Narva võrgupiirkonnale müüdud soojuse kogus (363 GWh), ja rahaliselt tähendab see ligi 33 miljoni euro suurust kokkuhoidu.
Tarbijate jaoks on Eesti elektrivõrkude töökindlust viimastel aastatel iseloomustanud eeskätt suurima võrguettevõtja võrgus suurenenud rikete likvideerimise aeg raskemate ilmastikutingimuste sagenemisel ja neile reageerimisel. Amet tuvastas 2022. ja 2023. aasta järelevalvemenetluste tulemusena Elektrilevi OÜ-l puudujääke liinikoridoride hooldamises ja elektrikatkestuse kiire likvideerimise korraldamisel. Olukorda ilmestab võrguettevõtja elektrikatkestuste kestuse (SAIDI) kasv tarbimiskoha kohta aastas (minutites), mis 2023. aastal võrreldes eelnevate aastatega oluliselt tõusis (454 minutini). Kuigi keerulisemad ilmastikutingimused on mõjutanud ka teiste võrkude varustuskindluse näitajaid, on varustuskindluse kvaliteedi kõikumised neis oluliselt väiksema ulatusega. Kuivõrd elektri jaotusvõrkude osas on võimalik võrgu töökindlust suurendada investeeringutega (nt õhukaabli asendamine maakaabliga), siis on vähemalt sama oluline ka kvaliteetne võrgu- ja liinitrasside hooldus ja rikete kõrvaldamise korraldus. Vaja on leida optimaalne tasakaalustatud lahendus, sest liigse rõhuga vaid investeeringutele kaasneks võrgutasude märkimisväärne kasv, samal ajal kui varustuskindlust iseloomustavad näitajad ei pruugi sugugi paraneda, eriti kui esinevad puudujäägid võrguhoolduses ja riketele reageerimises.
Viited:
1 Ameti viimane regulatsioonitulemuste ülevaade sisaldas andmeid kuni 2020. aastani; eri mõõdikute dünaamika on vaadeldav ligi 20-aastase või isegi pikema perioodi jooksul (nt energiakadude info alates aastast 1999, kapitali tootlikkuse, kvaliteedi- ja hinnadünaamika alates aastast 2005 (veeteenuse ja gaasivõrguteenuse hindade puhul on vaadeldav periood mõnevõrra lühem).
2 Arvutatud 2023. aasta keskmise soojuse piirhinna alusel.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru