Koondumiste kontrolli eesmärgiks on tagada kaubaturgudel konkurentsitingimused ning konkurentsile avatud turustruktuurid. Konkurentsiamet sekkub koondumisse ainult juhtudel, kui koondumine võib märkimisväärselt kahjustada tõhusat konkurentsi Eesti turgudel või nende olulisel osal, eriti turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise tagajärjel. Esmane viis konkurentsi kahjustamise vältimiseks on tingimuste kehtestamine, et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused, näiteks kohustus võõrandada osa oma äritegevusest vms. Koondumise võib siiski keelata, kui võetavad kohustused ei ole piisavad konkurentsi kahjustumise ärahoidmiseks või koondumise osalised ei tee ettepanekut kohustuste võtmiseks. Koondumise osalistel on ka võimalus loobuda kavandavast koondumisest. Kui koondumise osalised loobuvad koondumisest, lõpetab amet koondumise menetluse.
Koondumisest tuleb Konkurentsiametile teatada pärast lepingu sõlmimist, valitseva mõju omandamiseks tehingu või toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist, kuid enne koondumise jõustamist. Koondumisest võib teatada ka Konkurentsiametile niipea, kui pooled näitavad piisavalt kindlalt oma kavatsust koondumine lõpule viia. Ettevõtjate vahelistele koondumistele kohaldub kontroll, kui osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Koondumist, mida peab kontrollima Konkurentsiamet, ei või jõustada enne, kui on tehtud koondumist lubav otsus.
Koondumise kontrolliga seotud menetlusi oli Konkurentsiametis 2020. aastal kokku 38 juhtumit, nendest esitati 2020. aastal 36 koondumise teadet ja 2 teadet tuli üle 2019. aastast. Seejuures tehti 28 koondumist lubavat otsust seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul ning nelja koondumise puhul alustati täiendav menetlus. Täiendav menetlus viiakse läbi, et koguda täiendavaid andmeid ning selgitada välja, kas kontrollitava koondumise korral esineb konkurentsi kahjustavaid asjaolusid. Täiendava menetluse pikkus võib seaduse kohaselt olla kuni neli kuud. 2020. aastal alustatud täiendavate menetluste puhul ühel juhul koondumise osalised loobusid koondumisest (MM Grupp OÜ ja Forum Cinemas OÜ) ning kolmel juhul andis Konkurentsiamet koondumisele loa (Alexela Varahalduse AS, OÜ 4E Biofond ja Eesti Biogaas OÜ; aktsiaselts SEMETRON ja osaühing InBio; USS Security Eesti AS ja SECURITAS EESTI AKTSIASELTS).
Koondumisviiside järgi jaotusid koondumised järgmiselt:
32 koondumise puhul oli tegemist ettevõtja poolt valitseva mõju omandamisega teise ettevõtja või tema osa üle (konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p 2);
4 koondumise puhul oli tegemist ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamisega kolmanda ettevõtja või tema osa üle (konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p 3).
Konkurentsiamet menetles aasta jooksul koondumisi järgmistes valdkondades:
|
|
Tähtaegsuse küsimus OÜ R-S Valdus ja Aktsiaselts Väätsa prügila koondumise kohtuvaidluses
2020. aastal sai lõpliku lahenduse OÜ R-S Valdus / Aktsiaselts Väätsa Prügila koondumist keelavat otsust puudutava kohtuvaidluse nö tähtaja vaidluse osa, mis andis täiendava selguse KonkS § 28 lg 31 tõlgendamise osas.
Konkurentsiamet keelas 21.09.2018 otsusega nr 5-5/2018-058 OÜ R-S Valdus ja Aktsiaseltsi Väätsa Prügila koondumise. OÜ R-S Valdus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti otsuste tühistamiseks ja koondumise lubatavuse tuvastamiseks. Ühtlasi leidis OÜ R-S Valdus, et Konkurentsiamet ei teinud koondumist keelavat otsust tähtaegselt. Kohtumenetluses eraldati otsuse tähtaegsuse vaidlus otsuse sisulise osa vaidlusest.
Otsuse tähtaegsuse vaidlus tekkis KonkS § 28 lg 31 tõlgendamise osas ja alles koondumise menetlemise järgselt. Olukorras, kus Konkurentsiamet on menetluse käigus jõudnud seisukohale, et koondumine võib oluliselt kahjustada konkurentsi ning on koondumise osalisi sellest KonkS § 28 lg 1 kohaselt teavitanud, on koondumise osalistel võimalus teha ettepanek kohustuste võtmiseks.
KonkS § 28 lg 31 kohaselt peatub koondumise menetluse tähtaja kulgemine, kui võetavad kohustused vajavad lisaanalüüsi või kui koondumise osalised on nõus võetavaid kohustusi muutma või täiendama. Menetlus peatatakse alates kuupäevast, mis järgneb Konkurentsiameti vastavasisulise teate saatmise kuupäevale, ning tähtaja kulgemine jätkub kohustuse võtmise ettepaneku kättesaamise päevast. Menetluse tähtaja kulgemise saab peatada ühe korra ja kuni kaheks kuuks. Normi eesmärgiks on anda võimalus põhjalikumalt analüüsida võetavate kohustuste mõju konkurentsi kahjustamise vältimisele ning hoida ära olukordi, kus ajapuuduse tõttu võiks jääda kaasuse asjaolusid arvestades kõige sobilikum otsus tegemata. Samal ajal toimub tähtaja pikendamine koondumise osaliste nõusolekul ega kahjusta seega ettevõtja huve.
Kõnealusel juhul taandus tähtaegsuse vaidlus sisuliselt küsimusele, kas olukorras, kus Konkurentsiamet oli koondumise menetlemise kohustuste võtmise ettepaneku lisaanalüüsiks peatanud ja koondumise osalised esitasid uute, alternatiivsete kohustuste võtmise ettepaneku (milles väljendasid selgelt valmidust võtta ka varasemalt esitatud kohustusi ning pakutud kohustusi muuta), jätkuks menetluse tähtaja kulgemine lõplike (muudetud või täiendatud) kohustuste või mistahes alternatiivsete kohustuste võtmise ettepaneku esitamisest. Konkurentsiamet oli seisukohal, et menetluse tähtaja kulgemine saab jätkuda pärast kohustuste analüüsi tulemustest teavitamist, kui koondumise osaline teeb uue lõpliku kohustuste võtmise ettepaneku.
Nii Tallinna Halduskohus kui Tallinna Ringkonnakohus toetasid Konkurentsiameti seisukohta ning leidsid, et Konkurentsiamet on OÜ R-S Valdus ja Aktsiaseltsi Väätsa Prügila koondumist keelava otsuse teinud tähtaegselt.
MM Grupp ja Forum Cinemas OÜ koondumine
Konkurentsiameti menetluses oli ajavahemikus 21.09.2020 – 19.02.2021 koondumise teade, millega MM Grupp OÜ kavatses omandada valitseva mõju Forum Cinemas OÜ üle. Amet lõpetas koondumise menetluse, sest MM Grupp OÜ otsustas koondumisest loobuda. Sellele eelnevalt oli amet jõudnud seisukohale, et koondumine võib oluliselt kahjustada konkurentsi.
Mõlemad koondumise osalised tegelevad kinodes filmide näitamisega. MM Grupp OÜ valitseva mõju alla kuuluv Apollo Kino OÜ opereerib Eestis 10 kino, sh on Tallinnas neli kino (Solarise keskuses, Mustamäe keskuses, Ülemiste keskuses ja O´Learys kinorestoran Kristiine keskuses), Tartus kaks kino ning Pärnus, Saaremaal, Narvas ja Jõhvis üks kino. Forum Cinemas OÜ opereerib Eestis 3 kino (Coca-Cola Plaza Tallinnas, kino Ekraan Tartus ja kino Centrum Viljandis). MM Grupp OÜ tegeleb lisaks kinofilmide levitamisega. Kinofilmide levitamine on vertikaalselt eelnevaks äritegevuseks filmide kinodes näitamisele, st tegemist on müüja-ostja suhtega.
Koondumise osaliste tegevus kinodes filmide näitamisel kattub geograafiliselt Tallinnas ja selle lähiümbruses ning Tartus. Konkurentsiolukorra hindamisel Tallinnas ja selle lähiümbruses paigutas Konkurentsiamet teiste kinodega samale kaubaturule ka Tallinna lähedal asuva Viimsi kino. Alljärgnevates tabelites on esitatud koondumise osaliste ja teiste turuosaliste turuosad.
Turuosad Tallinnas ja lähiümbruses
Turuosad Tartus
Tartu turuosade tabelis on Cinamon’i 2020. aasta andmed nullitud, et simuleerida olukorda, mis eksisteerib Tartus filmide kinodes näitamise kaubaturul pärast Cinamon’i kino sulgemist. Cinamon’i kino tegutses Tartus kuni 1. septembrini 2020.
Koondumise hindamise tulemusel leidis amet, et koondumine kahjustaks oluliselt konkurentsi filmide näitamise kaubaturgudel Tallinnas ja lähiümbruses ning Tartus. Koondumise tulemusel omandataks peamine konkurent, st kaubaturult lahkuks kõige suurem konkurentsisurve allikas. Juba niigi kõrge kontsentratsiooniga kaubaturgudel kontsentreeruks kaubaturg veelgi ning koondumise tulemusel tekiks koondunud ettevõtjal Tallinnas ja selle lähiümbruses ning Tartus monopoolsele seisundile ligilähedane positsioon.
Lisaks tuvastas Konkurentsiamet, et MM Grupp OÜ on kasvanud kõige suuremaks turuosaliseks kinofilmide levitamisel Eestis. Ameti hinnangul võimendaks vertikaalne seos konkurentsi kahjustumist võimalustega, mis kaasnevad levitamisteenuse turu (sisendituru) sulgemisel konkureerivatele kinodele ja kinofilmide ostuturu (kliendituru) sulgemisel konkureerivatele filmilevitajatele.
Konkurentsiamet analüüsis ka menetluse käigus esitatud teavet Forum Cinemas OÜ majanduslike raskuste ning võimaliku kaubaturult lahkumise kohta ning leidis, et ei olnud võimalik piisava veendumusega väita, et konkurentsistruktuur turul nõrgeneks vähemalt samal määral ka siis, kui koondumist ei toimuks.
Koondumise osalised esitasid ettepanekud kohustuste võtmiseks eesmärgil kõrvaldada Konkurentsiameti poolt tuvastatud konkurentsiprobleemid. Ettepanekud sisaldasid nii kohustusi võõrandada osad koondumise osaliste kinodest kui ka käitumuslikku mittediskrimineerimiskohustust leevendamaks konkurentsiprobleeme kinofilmide levitamisel. Konkurentsiamet hindas pakutud kohustusi sobimatuteks.
Konkurentsiamet märgib, et ehkki tegemist on meelelahutussektori jaoks keerulise perioodiga COVID-19 tõttu, ei saa sellel põhjusel siiski kiita heaks konkurentsi kahjustavaid ja kaubaturu struktuuri negatiivselt ja pikaajaliselt mõjutavaid koondumisi.
Lõpptulemusena koondumise menetlus lõpetati (Konkurentsiameti otsus »), kuna koondumise osalised loobusid koondumisest.