Konkurentsijärelevalve alane tegevus jaguneb suures osas kaheks: konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjate tegevust puudutavate juhtumite lahendamine. See tähendab Konkurentsiameti jaoks nii kriminaal-, väärteo- kui haldusmenetluste läbiviimist. Lisaks analüüsitakse konkurentsiolukorda erinevates majandussektorites ja tehakse vajadusel valdkonna eest vastutavatele ministeeriumitele ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks.
Ravimite hinnaregulatsiooni analüüs
Konkurentsiamet viis läbi konkurentsiolukorra analüüsi, mille eesmärgiks oli hinnata ravimite hinnaregulatsiooni (hindadele seatud piirmäärade) toimimist ja tõhusust Eestis. Analüüsi jaoks andsid Konkurentsiametile teavet kolm suuremat ravimite hulgimüüjat ja kümmekond tootjat. Samuti küsis amet arvamust Ravimiametilt, Eesti Haigekassalt ja Sotsiaalministeeriumilt.
Ravimite jae- ja hulgimüügil kehtivad juurdehindluse piirmäärad, millest rohkem ei tohi hulgimüüja või apteek ravimipakendile hinda lisada. Amet tutvus pisteliselt ravimitootjate ja hulgimüüjate vaheliste kolme kuu arveldustega ning sõlmitud lepingute ja nende lisadega. Andmete analüüs osundas, et ostuhind, millega hulgimüüja ravimid sisse ostab, on manipuleeritav. Tegelikkuses maksab ravimitootja tihti hulgimüüjale osa ostuhinda tagasi, vormistades need tagasimaksed mitmesuguste boonustena või tasuna lisateenuste eest (nn kickbackid). Juurdehindlused arvestatakse siiski esmasel ostuarvel märgitud kõrgema hinna järgi. Selliselt on ravimi hind hinnaregulatsiooni järgselt kõrgem kui peaks ning lõpptarbija maksab ravimite eest rohkem. Lisaks kulub Eesti Haigekassa hüvitatavate soodusravimite puhul ravikindlustusraha ravimitele rohkem. Mittetoimiv hinnaregulatsioon omab negatiivset mõju ka konkurentsile, mis seisneb ravimite jaehindade ühtlustumises ja apteekide suuremas sõltuvuses neid varustavast hulgimüüjast.
Vaatamata sellele, et eelkirjeldatud müügitulu suurendamine on vastuolus regulatsiooni eesmärgiga ja omab ka muid negatiivseid mõjusid, ei ole ühelgi riigiasutusel pädevust teostada hulgimüüja sisseostuhinna kujunemise üle järelevalvet. Konkurentsiamet tegi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kehtestada RavS § 15 lõigetes 1-4 ettenähtu asemel lünkadeta hinnakujunduse reeglistik ning toimiv järelevalvesüsteem.
Konkurentsiameti analüüs näitas, et kehtiv ravimite juurdehindluse piirmäärade süsteem on selgelt puudulik ning selle järelevalve killustatud. Ravimite hinnakujunduse reguleerimiseks tuleb sätestada asjakohased hinnaregulatsiooni alused ja luua selgete järelevalvealaste volitustega majandusregulaator. Eesmärk on tagada ravimite majanduslik kättesaadavus patsiendile ning tegelikust ravimi ostuhinnast lähtuv õiglane hind.
Konkurentsiameti tegevus elektroonilise side valdkonnas
Viimasel paari aasta jooksul on amet käimasolevate järelevalvemenetluste tõttu puutunud aktiivsemalt kokku sideteenuste turgudega. Konkurentsijärelevalves on amet pööranud tähelepanu Telia Eesti AS-i (Telia) tegevusele kaablikanalisatsiooni ja kliendijuurdepääsu ressursside jagamisel sideettevõtjatest konkurentidega ning Telia väljastatavate tehniliste tingimuste läbipaistvusega tehniliste tingimuste taotlejate jaoks.
Konkurentsiamet peab elektroonilise side alaste järelevalvetaotluste läbivaatamisel arvestama asjaoluga, et Telia on allutatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti eriregulatsioonile, mida pole mõistlik ja sageli ka ei saa konkurentsijärelevalve abil dubleerida. Seda enam on iseäranis elektroonilise side infrastruktuurile juurdepääsu alal oluline tagada killustamata ja tõhus regulatsioon. Sellest omakorda sõltub, milliseks kujuneb konkurentsiolukord alanevatel sideteenuse turgudel, tarbijate tulevikuvõimalused ning Eesti ettevõtjate ja riigi võimekus digiarengu alal laiemalt.
Konkurentsiamet andis seisukoha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) koostatud kindlaksmääratud asukohas kohaliku juurdepääsu hulgituru piiritlemise, analüüsi, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja kohustuste kehtestamise otsuse kavandile (otsuse kavand). Konkurentsiameti märkused leiavad hiljem kajastust TTJA otsuse lisas. Konkurentsiamet andis TTJA otsuse kavandis ettenähtud meetmetele üldiselt positiivse tagasiside. Amet leidis, et kindlasti aitaks konkurentsiolukorda parandada kavandatud juurdepääsukohustus Telia sidevõrgu digitaalsele alusplaanile ning Teliale pandav kohustus jagada 100mm sidetoruava senise 6 paigalduskoha asemel 12-ks mõtteliseks osaks, et parandada konkureerivate sideettevõtjate ligipääsu kaablikanalisatsioonile. Täiendavalt soovis Konkurentsiamet oma konkurentsijärelevalve kogemuse pinnalt panustada otsuse kavandi täiendamisse, et juba ennetavalt välistada küsitavused ja vaieldavused, mis võiksid saada takistuseks otsuse eesmärgipärasele rakendamisele.
Olulises osas seonduvad Konkurentsiameti tähelepanekud Telia praktikaga sidetorudes vaba mahu kindlakstegemisel. Täiendavat reguleerimist vajasid ameti hinnangul näiteks broneeringud ja Telia enda tulevikuvajadused, juurdepääsu taotlemise menetlus ja alternatiivide leidmine, läbipaistvuse puudumine registriandmete tõele vastavuse kontrolli puhul ning kohapealse kontrolli kulud.
Eraldi teema on uue kaablikanalisatsiooni rajamine uusarenduste kinnistutele, milles TTJA on otsuse kavandis samuti konkurentsiprobleemi täheldanud. Lühidalt öeldes on küsimus selles, kuidas vältida tulevikus monopoolset hinnakujundust ja luua selleks vajalikud eeldused, et kinnistuomanikul oleks edaspidi valik konkureerivate sideteenuse pakkujate vahel. Täpsemalt on võimalik Konkurentsiameti poolt TTJA otsuse kavandile esitatud seisukohtadega tutvuda läbi Konkurentsiameti avaliku dokumendiregistri.
Lisaks lõpetas Konkurentsiamet järelevalvemenetluse, mis puudutas Telia potentsiaalselt konkurentsi piiravat praktikat seoses uusarendustega. Küsimuse all oli olukord, kus kinnistule soovitakse saada ühendus Telia magistraalkaablikanalisatsiooniga, et selle abil tagada füüsiline ligipääs kliendile sideteenuse osutamiseks. Menetlus sai alguse ametile esitatud väidetest, et Telia väljastab tehniliste tingimuste taotlejatele tehnilised tingimused, milles on nõue, et paigaldada tuleb sidekaevust hoonesse 50 mm laiune sidetoru.
Konkurentsiamet edastas Teliale esialgse seisukoha ja ettekirjutuse hoiatuse, millele Telia vastas ja pakkus välja omapoolsed meetmed konkurentsiolukorra parandamiseks. Parandus seisnes tehniliste tingimuste taotlejale selguse loomises, et sidetoru läbimõõdu valik on kinnistuomaniku otsus ning et valitavast sidetoru läbimõõdust sõltub muuhulgas see, mitu sidekaablit on võimalik sidetorusse paigaldada ja kui mitmel sideettevõtjal on seeläbi potentsiaalne võimalus oma kaabli kaudu hoonesse siseneda. Telia täiendas vastavalt oma e-keskkonda. Enne tehniliste tingimuste taotlemist on taotlejale nähtav järgmine teavitus: „Sidetoru läbimõõdu valik on kinnistuomaniku otsus. Valitavast sidetoru läbimõõdust sõltub muuhulgas see, mitu sidekaablit on võimalik sidetorusse paigaldada ja kui mitmel sideettevõtjal on seeläbi potentsiaalne võimalus oma kaabli kaudu hoonesse siseneda.“ Konkurentsiameti hinnangul on Telia antud teavituse lisamisega taganud taotlejale võimaluse teavitatud valiku tegemiseks. Teavitusest selgub, et sidetoru laiust ei määra Telia, vaid see on taotleja enda valik, millest omakorda sõltub teiste sideettevõtjate juurdepääs ning kinnistuomaniku tulevased valikud teenusepakkujate osas.
Konkurentsiamet käsitles tehtud muudatust konkurentsiolukorra parandamisena ning lõpetas järelevalvemenetluse.
Konkurentsiameti hinnang telekommunikatsioonituru kohta
Konkurentsiamet vaatles Eesti telekommunikatsiooniturgu, et hinnata mitmeid telekommunikatsioonisektoriga seotud arenguid. Hinnang puudutab eelkõige lairibateenuste hulgi- ja jaehindu ning nimetatud teenustele juurdepääsu võimaldamist kaablikanalisatsiooni kaudu.
Hinnangust selgub, et mobiilse interneti jaehinnad on Eestis, võrreldes Euroopa keskmisega, ühed soodsamad. Madalamatel kiirustel on püsivõrgus interneti hinnad võrreldes lähiriikidega (Leedu, Läti, Soome, Rootsi ja Taani) pigem madalad või samal tasemel ega ületa Euroopa Liidu keskmist. Tavatarbija vajadustele vastava internetiühenduse osas on Eesti ülejäänud Euroopaga võrreldes pigem heas seisus.
Suuremate kiiruste puhul (100 Mbit/s ja üle selle) ületavad interneti hinnad teatud teenuste osas siiski Euroopa keskmist. Samuti jääb jätkuvalt murekohaks suure kiirusega püsivõrgu lairibaühenduse kasutuselevõtt, mis on hoolimata väga suure läbilaskevõimega võrkude laialdasest kättesaadavusest suuresti alla EL-i keskmise. Näiteks kiire interneti kättesaadavus on 83 protsendil tarbijatest, samas kasutab seda vaid 14 protsenti.
Hinnangust selgub, et kiire internetiteenuse 5G arenguks on vajalik fikseeritud võrgu olemasolu, sest ainult mobiilse side baasil ei saa teenust osutada. Sideturgudel on interneti teenuste osutamiseks väga oluline juurdepääsu saamine olulist vahendit omava sideettevõtja infrastruktuurile, sealhulgas kaablikanalisatsioonile, millega seonduvaks põhiliseks probleemiks on ameti hinnangul küsimus selles paiknevate vabade võimsuste olemasolu ning nende läbipaistva kättesaadavuse kohta.
Konkurentsiamet leidis hinnangus, et Telia Eesti AS-ile kehtestatud valdkonnaspetsiifilised kohustused kaablikanalisatsioonile juurdepääsuks ei ole piisavalt efektiivsed, et tagada konkurentsi toimimine. Elektroonilise side taristule juurdepääsu toimimiseks on toimiva regulatsiooni tagamine ülioluline.
Tõhusaks hinnaregulatsiooniks on vältimatult vajalik, et regulaator mitte ainult ei määratle üksnes hinnaarvestuse metoodilisi põhialuseid, vaid hiljem kontrollib algtasemel ka kõiki kulusid ja kalkulatsioone. Seetõttu peaks ka sellel turul langetatud hinnakohustuste põhimõtteliste valikutega kaasas käima tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) poolne detailne kuluarvestuse kontroll.
Kuna sideettevõtjate, sealhulgas Telia, teenuste ampluaa on väga lai, on sisuliselt ülikeeruline või isegi võimatu kontrollida, kuidas jagatakse kulusid hulgitasandile ehk reguleeritavale teenusele ja jaetasandile ehk vabaturu teenusele. Seetõttu soovitab Konkurentsiamet TTJA-l erinevate hinnakujundamise metoodikate valikul hinnata ka seda, kuidas suudetakse hiljem reguleeritavatelt ettevõtetelt andmeid saada ja kulusid tõhusalt kontrollida. Amet soovitab täiendada ehitusseadustikku ning eraldi analüüsi vajavad küsimused, mis puudutavad fikseeritud sidevõrgu rajamist maapiirkondades.
Piletilevi trahvimine ustavusallahindlust sisaldavate lepingute eest
Konkurentsiamet mõistis 08.07.2020 AS-ile Piletilevi väärteomenetluse otsusega kümne tuhande euro suuruse rahatrahvi turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest konkurentsiseaduse (KonkS) § 735 lõike 2 alusel, millega karistatakse juriidilist isikut KonkS § 16 p 4 rikkumise eest.
Väärteomenetluse otsuse kohaselt oli AS Piletilevi ajavahemikul 01.01.2017-21.08.2019 sõlminud ürituste korraldajatega piletimüügi vahenduslepingud, mis sisaldasid muuhulgas ustavusallahindluse tingimusi, mille kaudu AS Piletilevi sidus kliendi poolt hinnasoodustuse saamise sellega, et klient ostab teenust ainult AS-ilt Piletilevi. Vastavad tingimused sisaldusid kahes AS-i Piletilevi piletimüügi vahenduslepingu punktis, millest ühega kohustas AS Piletilevi klienti eksklusiivse müügi korral tagama Piletilevile ürituse piletivahenduse ainuõiguse, kuna vastasel korral rakenduvad hinnakirjajärgsed vahendustasud, ning teisega nägi lepingutingimuse rikkumise eest ette ka võimaluse nõuda leppetrahvi 190 eurot.
Konkurentsiamet jõudis seisukohale, et lepingute sõlmimisega, mis sisaldasid ustavusallahindluse tingimusi, kohustas AS Piletilevi lepingu teist poolt võtma endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse KonkS § 16 punkti 4 tähenduses. See tähendab, et ürituse korraldaja pidi ostma kogu tema poolt vajatava vastava teenuse AS-lt Piletilevi, kuna vastasel juhul rakenduvad talle teenuse põhihinnakirjad, so kõrgemad hinnad. Selliste tingimuste tõttu ei saanud seega teenust ostev lepingupool vabalt otsustada, kui suure osa ürituse piletitest vahendab AS Piletilevi ja kui suure osa teised piletite vahendusteenust osutavad ettevõtjad, kelleks on eelkõige AS-i Piletilevi konkurendid. AS Piletilevi sidus ustavusallahindluse tingimuse kaudu endaga valdava osa vastavat teenust ostvatest klientidest.
Väärteomenetluse otsuse kohaselt kindlustas AS Piletilevi eelnevalt kirjeldatud ustavusallahindluse klausliga lepinguid sõlmides ühtlasi selle, et tema klient pidi odavama hinna saamiseks kõik ürituse piletid vahendama AS Piletilevi kaudu ega saanud kasutada teiste ettevõtjate teenuseid, kes samuti piletimüügi vahendusteenuse kaubaturul tegutsesid ja AS-iga Piletilevi konkureerisid. Riigikohtu praktika kohaselt on turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal keelatud klientide sidumine kohustuse kaudu saada kõik või enamuse nende vajadusest rahuldatud eksklusiivselt nimetatud turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja pool, s.t ustavusallahindluste ehk lojaalsusboonuste rakendamine. Otsuse kohaselt on tegemist olemuslikult konkurente välistava käitumisega, millel võib olla turu sulgemise efekt.
AS-i Piletilevi klientuuri moodustasid antud asjas ürituse korraldajad, so juriidilised isikud, kes korraldasid festivale, kontserte, spordiüritusi ja muid üritusi. AS Piletilevi poolt hallatav veebileht www.piletilevi.ee oli kasvanud Eestis aastatega peamiseks piletimüügikanaliks, mille kaudu lõpptarbijaid üritustele pileteid valisid ja ostsid. Suure populaarsuse tõttu lõpptarbijate seas oli AS Piletilevi muutunud ühtlasi oluliseks äripartneriks valdavale osale ürituse korraldajatest. Konkurentsiameti hinnangul omas AS Piletilevi erinevatele üritustele piletite müügi vahendusteenuse kaubaturul aastatel 2017-2019 turgu valitsevat seisundit. Piletilevi konkurentideks olid antud perioodil eelkõige Draamateatri hallatav Piletimaailm, Fienta Ticketing OÜ, Ticketer OÜ ja Mandarin Production OÜ.
Karistuse määramisel arvestas amet eelkõige AS-i Piletilevi tegevuse mõjutatust COVID-19 puhangust, kuna tulenevalt eriolukorra kehtestamisest peatus Eestis erinevate ürituste piletimüük perioodil märtsist kuni vähemalt maini 2020. Samuti arvestati AS-i Piletilevi poolt järelevalve menetluses kohustuste võtmist, mille tulemusel AS Piletilevi sõlmitavad lepingud ei sisalda edaspidi ustavusallahindluse tingimusi.
Pärnu maaparandajate kriminaalasi
Konkurentsiamet viis OÜ Hetver, AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi ning nende esindajate suhtes läbi kriminaalmenetluse hinna- ja turujagamise kokkuleppe kahtlustuses karistusseadustiku (KarS) § 400 lg 2 p 1 ja 3 alusel.
Tegevus leidis aset Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse MAK meetme 4.3.2 kolmanda taotlusvooru raames. Antud meetmest said põllumajandusettevõtjad PRIA-lt taotleda toetust eelkõige maatulundusmaal asuvate kuivendussüsteemide ja juurdepääsuteede korrastamiseks.
OÜ-d Hetver ja AS-i Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi kahtlustati selles, et nad nimetatud PRIA vooru raames 2017. a oktoobris kooskõlastasid omavahel ja leppisid kokku nelja hanke hinnapakkumuste koostamise tingimused ja hinnad selliselt, et kõrgema hinnaga pakkumise esitamise kaudu oleks tagatud selle ettevõtja pakkumuse parimaks tunnistamine, kelle suhtes vastavalt kokku lepiti ja pakkumised oleksid seejuures omavahel võrreldavad. Selle tegevuse käigus saatsid ettevõtjad muuhulgas teineteisele allkirjastamiseks enda poolt ettevalmistatud hinnapakkumised.
Kriminaalmenetlus lõpetati OÜ Hetver, AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi ning neid esindanud kolme füüsilise isiku suhtes oportuniteediga. Isikud kandsid riigituludesse kokku 4100 eurot.
Valitseva mõju hindamisest apteegireformi raames
01.04.2020 jõudis lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel tuli lahutada ravimite jae- ja hulgimüük (vertikaalse integratsiooni keeld jõustus 9.06.2014) ning apteekide pidamise õigus pidi jääma üksnes proviisoritele (proviisoromandi nõue hakkas kehtima alates 20.03.2015).
Mitteproviisoritele kuuluvates suurtes apteegikettides oli reformimist vajavaid põhi- ja haruapteeke umbes 286 , mis jagunesid nelja suurema keti vahel järgmiselt:
- APOTHEKA kaubamärgi all tegutsev Terve Pere Apteek OÜ – 89 apteeki;
- BENU kaubamärki all tegutsev Apteek Eesti OÜ – 82 apteeki;
- SÜDAMEAPTEEK kaubamärgi all tegutsev Pharma Group OÜ – 65 apteeki;
- EUROAPTEEK kaubamärgi all tegutsev Euroapteek OÜ – 50 apteeki.
Vastavalt ravimiseaduse (edaspidi RavS) § 42 lõikele 5 ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Ravimiametil on õigus küsida Konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist.
RavS § 42 lg 5 koosmõjus konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lg-ga 4 lasub valitseva mõju tõendamiskoormus Konkurentsiametil. See tähendab, et Konkurentsiamet peab ära näitama, et asjaomased ettevõtjad on või ei ole omavahel valitseva mõju kaudu seotud.
Konkurentsiamet menetles 2020. aastal Ravimiameti esitatud taotlusi 76 apteegi kohta, mis seisnes äriregistrisse ning proviisorite ja farmatseutide registrisse kantud andmete kontrollimises (kas valitsev mõju kuulub äriühingu osanikule, kelleks on proviisor) ning Konkurentsiametile edastatud ettevõtjate vaheliste frantsiisilepingute läbivaatamises. Konkurentsiamet analüüsis nelja apteegiketi (APOTHEKA, EUROAPTEEK, SÜDAMEAPTEEK, BENU) frantsiisilepinguid ning nendega lahutamatuks osaks olevaid tegevusjuhendeid (käsiraamatuid), lähtudes eelkõige Konkurentsiameti valduses olevast teabest ning tuginedes RavS § 41 lõikes 3 ja § 42 lõikes 5 ning KonkS § 2 lõikes 4 sätestatule.
Konkurentsiameti läbivaadatud frantsiisilepinguid saab käsitleda kui frantsiisile omased kokkuleppeid, kus frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel kokkulepitud tingimused vastavad frantsiisi üldistele põhimõtetele ning kaitsevad üksnes kaubamärke ja intellektuaalset omandit ning kus osapooled suhtlevad üksnes frantsiisi toimimise tagamiseks ning frantsiisi kontseptsiooni kaitsmiseks.
Kuigi frantsiisi puhul on frantsiisivõtja tegutsemisvabadus frantsiisiandja huvide kaitseks teatud ulatuses piiratud ning frantsiisiandjal on võimalus teatud määral sekkuda frantsiisivõtja tegevusse, ei loeta konkurentsiõiguses üldlevinud põhimõtte kohaselt frantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat automaatselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjateks. Seda üksnes tingimusel, kui frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja kannab ise oma ärilist riski. Seega on oluline, et frantsiisilepingutes kokkulepitud tingimused oleksid iseloomulikud frantsiisile.
KonkS § 2 lõikes 4 sätestatud valitseva mõju definitsioonist lähtuvalt on üldjuhul kõige tavalisem valitseva mõju omandamise viis aktsiate (osade) või varade omandamine. Kas tegelikult tehing toob kaasa valitseva mõju omandamise, oleneb mitmest õiguslikust ja/või faktilisest asjaolust. Valitsevat mõju saab omandada ka lepingu alusel, kuid seda üksnes juhul, kui teise ettevõtja juhtimise, vahendite ja vara üle on sätestatud samasugune õigus nagu aktsiate (osade) või varade omamise puhul, ehk valitsev mõju võib tuleneda nii omandiõigusest kui ka õigusest osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara. Selline leping võib kaasa tuua valitseva mõju, kui juhtimist kontrollival isikul on strateegiliste ärialaste otsuste vastuvõtmisel kõik õigused. Nimetatud kaalutlusi silmas pidades, ei anna frantsiisilepingud tavaliselt frantsiisiandjale frantsiisivõtja üle valitsevat mõju. Konkurentsiamet jälgis frantsiisilepingute läbi vaatamisel, et frantsiisivõtjal oleks säilinud strateegiliste ärialaste otsuste vastuvõtmisel vetoõigused. Menetluste käigus tegid lepingute osapooled Konkurentsiameti ettepanekul hulgaliselt parandusi ning seega viidi frantsiisilepingud vastavusse konkurentsiõigusega.
Kokkuvõtteks on oluline märkida, et apteekide ja hulgimüüjate valitseva mõju hindamine haldusmenetluse käigus olemasolevate menetluslike vahendite juures on praktikas äärmiselt piiratud. Konkurentsiseaduses sätestatud regulatsioon on loodud teatud konkurentsiõiguslike küsimuste lahendamiseks ning ei pruugi sobida olukordadeks, kus osapooled võivad üritada valitseva mõju seoseid varjata.
Apteegireformi järgselt on tekkinud apteegiturule omandiõiguse ja valitseva mõju kaudu mitteseotud koostöövorm, mille kaudu on hulgimüüjad ja apteegid teatud määral omavahel jätkuvalt seotud.