Regulatsiooniteenistus

Hinnaregulatsiooni tulemused

Hinnaregulatsiooni tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse mõõdikutena reguleeritavate hindade dünaamikat reaalväärtustes – nii elimineeritakse sõltumatud mõjud (kaugkütte puhul näiteks kütuse hind või elektrivõrguteenuse puhul elektri hind). Nimetatud sisendid kujunevad vabaturu tingimustes ning majandusregulatsiooniga ei ole võimalik neid muuta. Lisaks jälgib amet energiakasutuse efektiivsust elektri- ja kaugküttevõrkudes ning soojuse tootmisel, eesmärgiks on energiakadude vähendamine. Eeltoodud näitajatele on indikaatoriks energiavarustuse kvaliteet, mida mõõdetakse elektrivõrguteenuse osutamisel, selleks on kehtestatud vastavad normid SAIFI, SAIDI, CAIDI alamastme õigusaktiga.

Konkurentsiamet analüüsis pikaajaliselt regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate kapitali tootlikkust, hindade dünaamikat, tarbijale müüdava teenuse kvaliteeti ning nimetatud tulemuste kontekstis ka energia kasutamise efektiivsust aastatel 2005-2020. Kokkuvõttes saab analüüsi kaasatud aastatel hinnaregulatsiooni hinnata edukaks, sest regulatsiooni üks peamisi eesmärke - tagada tarbijatele hinnastabiilsus ja vältida monopoolsetel ettevõtjatel liigse kasumi teenimist on üldjoontes täidetud. Kõige suuremat edu on saavutatud energiasäästu alal. Oluliselt on vähenenud nii elektrikaod kui ka kaod kaugküttetrassides. Konkurentsiamet on oma metoodilises juhendis sätestanud trassikao tehnilised nõuded, mille eesmärgiks on motiveerida soojusettevõtjaid tegema investeeringuid kaugküttetrassidesse trassikao vähendamiseks, et kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse jaotusteenuse jätkamise eest. 

Elektrivõrkude puhul on analüüsi kaasatud aastatel kooskõlastatud keskmised hinnad reaalsetes hindades langenud. Kuigi ülekandetasud on tõusnud, on peamiseks tõusu põhjuseks rahvusvaheliste ühenduste ehitamine, ilma selleta oleksid ka  põhivõrguettevõtja (Elering) võrgutasud reaalsetes hindades langenud.

Kaugküttes on 16-aastase perioodi (2005-2020) jooksul keskmine kooskõlastatud soojuse hind suurenenud 1,7 korda ja keskmine puiduhakke hind 3,6 korda. Sealjuures on reaalsetes hindades ehk tarbijahinnaindeksi (THI) näitajate alusel arvutatud keskmine soojuse hind suurenenud oluliselt vähem, vaid 1,04 korda. Gaasi ja vedelkütuse hinnad sõltusid toornafta hinna muutusest, mille volatiilsus oli oluliselt suurem.

Veeteenuse ja gaasi jaotusvõrguteenuse hindasid on vaadeldud lühema perioodi jooksul (vastavalt 2013-2020 ja 2016-2020). Veeteenusel kujunesid keskmised hinnad reaalsetes hindades algaastast madalamaks või selle lähedaseks. Gaasi jaotusvõrguteenusel (ilma Eleringi komponendita) kujunesid keskmised hinnad reaalsetes hindades algaastast madalamaks. 
Eesti elektrivõrkude töökindlus on küll tõusnud, kuid samas on võrgud endiselt ilmastikust sõltuvad ning ekstreemsetes ilmastikutingimustes kannatab võrkude töökindlus. Sealjuures on oluline fakt, et Eestis pole toimunud kordagi täielikku süsteemi kustumist, mis näitab eelkõige Eleringi head tööd. Elektri jaotusvõrkude osas on võimalik saavutada töökindluse tõus suuremahuliste investeeringute kaudu, kuid sellega kaasneks ka võrgutasude märkimisväärne kasv.