Elektrilevi hinnamenetlused ja järelevalvemenetlus

Konkurentsiamet kinnitas 28.06.2024 Elektrilevi OÜ võrgutasude taotluse


Konkurentsiamet kinnitas 28.06.2024 Elektrilevi OÜ võrgutasude taotluse, mille aluseks oleva kulude ja tulukuse info esitas Elektrilevi OÜ ametile analüüsimiseks 03.11.2023. Võrreldes novembris 2023 esitatud taotlusega, milles võrguettevõtja soovis võrgutasude keskmiseks kasvuks 9,3%, kooskõlastas amet 28.06.2024 võrgutasud, mis suurenesid keskmiselt 7,1% ning muutuse tasudes tingis eelkõige võrgu hooldus- ja remondikulude kasv, kuid ka võrgu investeeringute suurenemine.


Võrguettevõtja kulud on aga valdavalt püsikulud, mis ei sõltu elektrienergia tarbimismahtudest – näiteks tööjõukulud, võrkude korrashoid ja kaasajastamine. Võrgutasusid kooskõlastades kontrollib Konkurentsiamet muu hulgas, et kulud, mille ettevõtja on püsitasudesse arvestanud, oleksid võrguettevõtjale püsiva iseloomuga ehk võrgutasud peegeldaksid võrguteenuse kulude tegelikku struktuuri.


Lisaks võrgu töökindluse tagamisele läbi püsikulude katmise on kuutasude eesmärgiks motiveerida tarbijat hindama, millise läbilaskevõimega võrguühendust tegelikult tarvis on – mida suurem võimsus, seda kallim. Kui tarbijal on konkreetse läbilaskevõimega liitumine, siis peab võrguettevõtja sellega võrku planeerides ka arvestama. Kui tegelikkuses kasutatakse näiteks ainult poolt kokku lepitud läbilaskevõimest, siis võib kujuneda olukord, kus nii-öelda paberite järgi on võrgu läbilaskevõime täis, kuid reaalsuses liigub võrgus oluliselt vähem energiat. Selline olukord võib omakorda kaasa tuua tarbetult kallite investeeringute tegemise, mida oleks võimalik vältida, kui tarbijad hindaksid võrgulepingus kirjas oleva, kuid reaalselt kasutamata võimsuse tegelikku vajadust ehk valiksid enda tegelikele tarbimisvajadustele vastavama läbilaskevõime.
Püsitasu rakendamine on levinud praktika eri riikides, ka näiteks Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Joonisel on toodud meie naaberriikide tarbijate võrgutasude kulude võrdlus.

Joonis 1. 2024. a võrgutasude kulude võrdlus naaberriikidega

Võrgutasude hinnatõus enam kui 7% suurele osale kodutarbijatest on tingitud võrguettevõtja otsusest rakendada alates 01.10.2024 kõigile võrguteenuse kasutajatele kuutasu, seega tähendab kõikidele klientidele kuutasu rakendamine kulupõhisema hinnastamise poole liikumist. Nimetatud õiguse annab võrguettevõtjale elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punkt 3, mis sätestab, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest. Eeltoodu tähendab seda, et oluline ei ole asjaolu, kas tarbimiskohas võrgust elektrienergiat tarbitakse või mitte, vaid see, et tagatud on võimalus igal ajahetkel võrgust elektrienergiat tarbida. Kas seda võimalust tegelikult kasutatakse, s.t võrgust elektrienergiat tarbitakse, on juba iga inimese enda otsustada. Kuutasu kehtestamisel jagunevad elektrivõrgu korrashoidmise ja parendamise kulud kõigi võrguteenuse kasutajate vahel. See tähendab seda, et võrgukulusid aitavad katta ka inimesed, kes võrgust elektrienergiat ei tarbi. Olukorras, kus võrguteenuse kulu sõltuks ainult elektrienergia tarbimiskogusest, s.t kui võrgust elektrienergiat ei võeta, siis ei pea võrguteenuse eest maksma, jääks kõik elektrivõrgu ülalpidamise kulud ainult nende tarbijate kanda, kes võrgust elektrienergiat tarbivad. Nimetatud hinnakujundus viiks selleni, et juhul kui endale on paigaldatud oma elektrienergia tootmise seade (näiteks päikesepaneelid), toimuks võrguteenuse eest tasumine ainult juhul, kui selle tootmisseadmega ei ole võimalik elektrienergiat toota.
 

Konkurentsiamet jättis 31.12.2024 kooskõlastamata Elektrilevi OÜ 22.11.2024 taotluse kooskõlastada kõrgemad võrgutasud

Elektrilevi OÜ võrgutasude taotlus oli seotud põhivõrguettevõtjalt Elering AS-ilt ostetava võrguteenuse tasude muudatustega. Analüüsi tulemusena leidis Konkurentsiamet, et Elektrilevi OÜ 22.11.2024 taotluste rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna see oleks kaasa toonud võrgutasude põhjendamatu tõusu.

Elektrilevi OÜ kui loomuliku monopoli tarbijatel puudub võimalus valida teist teenuseosutajat isegi juhul, kui Elektrilevi OÜ otsustus kulutusi teha või neid vältida ning sellest tulenevalt kas teenuse hinda tõsta või mitte ei ole tarbijate huvisid arvestav. Elektrilevi OÜ on turgu valitsevas seisundis, seega on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulgal kulusid. Amet leidis, et Elektrilevi OÜ-l oli võimalik Elering AS-i hinnapaketivahetusega sisse ostetava võrguteenuse kulusid oluliselt vähendada – ligikaudu 5 miljoni euro võrra – ja seeläbi võrgutasude tõusu ohjata.

Lisaks alustas Konkurentsiamet 30.01.2025 järelevalvemenetlust Elektrilevi OÜ tegevuse üle, kontrollimaks, kas Elektrilevi OÜ on võrgutariifi kooskõlastatud hooldus- ja remondiraha sihtotstarbeliselt kasutanud (mh liinide puhastamiseks) ning kas ettevõtja toimepidevus on tagatud. Amet kontrollib ka, kas ettevõtja elektrikatkestuste ennetamise ja likvideerimise protsess on muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks võrreldes 21.12.2023 Konkurentsiameti ettekirjutuses väljatooduga, arvestades alates 11.01.2025 üle-eestiliselt esinenud ulatuslikke elektrikatkestusi. Järelevalvemenetlus on pooleli.