2023. aastal oli Konkurentsiameti fookuses apteegireformi järelmite analüüs. 2020. aastal jõustunud reformiga seoti apteegi asutamise õigus omandipiiranguga ning varem ravimihulgimüüjatele kuulunud üldapteekidest said proviisorapteegid. 2020. aasta aprilliks tuli viia apteekide tegevusload vastavusse tingimustega, mille kohaselt kuuluvad apteegid proviisoromandisse ning ravimihulgimüüjatel ei tohi apteekides olla ei osalust ega valitsevat mõju. Nimetatud muudatused pidid tagama seni omavahel tihedalt vertikaalselt seotud ravimite jae- ja hulgimüügiettevõtjate lahutatuse. Konkurentsiameti 2024. aasta algul avaldatud analüüsist selgub, et sõltumatud apteegid ei ole kujunenud turul valdavaks, vaid vastupidi – läbi apteegifrantsiiside on säilitatud tugev vertikaalne seos peamiste ravimihulgimüüjatega. Samal ajal on ravimite hulgimüügiturul konkurentsi veelgi vähemaks jäänud. Seega ei ole apteegireformi peamised eesmärgid teoks saanud.
Analüüs hõlmas avalikel andmetel põhinevat majandusolukorra kirjeldust, apteegipidajate pistelist küsitlust vertikaalsete turusuhete teemal ning turuosaliste vahel sõlmitud lepingute analüüsi. Täiendavalt küsis amet teavet teistelt turuosalistelt. Analüüs annab ülevaate frantsiisi konkurentsiõiguslikest piiridest, käsitleb konkurentsiõigusliku valitseva mõju mõistet ning ravimiseaduses sätestatud menetlust apteekide sõltumatuse tagamiseks. Eraldi tuuakse välja seos ravimite jae- ja hulgimüügi hinnaregulatsiooniga. Järelduste osas osutatakse võimalikele lahendustele, kuidas tekkinud olukorda parandada.
Ravimite hulgimüügiturul on kaks suurt hulgimüüjat (Magnum Medical OÜ, Tamro Eesti OÜ), kelle turuosad kokku moodustavad ligikaudu 80% turust. Võrdluses 2019. aastaga on turult lahkunud suuruselt kolmas hulgimüüja ning turuliidrite osakaalud on suurenenud vastavalt 18% ja 4% võrra. Apteegiturul tegutseb neli frantsiisi (Apotheka, Benu, Südameapteek, Euroapteek). Frantsiisidega on seotud 476 apteegist 444, neist Apotheka 34%, Benu 28%, Südameapteek 16% ja Euroapteek 15%).
Analüüs näitab, et valitseva mõju instrument ei ole taganud proviisorapteekide sõltumatust vertikaalsest turusuhtest. Valitseva mõju tuvastamine konkurentsiõiguses sõltub kontrollivõimaluse olemasolust või puudumisest. Isegi kui apteegi omanik omab de jure valitsevat mõju, siis tema turukäitumisele võib mõju avaldada lepinguline raamistik läbi frantsiisikohustuste, apteegipinna kasutusõiguse, aga ka laenukohustuste, seda eriti nende apteekide puhul, kes reformijärgselt n-ö iseseisvusid. Kirjeldatud olukorras ei ole ravimiseaduses sätestatud valitseva mõju kontroll kohane tööriist. Selle asemel tuleks seaduses sätestada eraldi reeglistik, pidades eriliselt silmas apteegivaldkonnas reformijärgselt kujunenud lepingulisi suhteid.
Konkurentsiamet tegi ettepaneku kaaluda lisameetmeid sellise olukorra lõpetamiseks, kus sõltumatu apteegi pidamiseks kasutatava äripinna kasutusõigus on frantsiisiandja kontrolli all. Lisaks ruumide allüürimisele puudutab see ka muid olulisi ressursse nagu IT-süsteemid, personaliteenus jms. Tõhusa riikliku kontrolli saavutamiseks tuleb tagada, et pädevatele asutustele oleks terviklik teave kättesaadav. Täpsemate reeglite kehtestamisega just apteekide sõltumatust silmas pidades võimaldaks see ühtlasi suuremat selgust, millist teavet ja kellele peab ettevõtja loamenetluses esitama. Kaaluda tasub ka täiendavaid konkurentsiõiguslikke tööriistu.
Apteekide majandusliku sõltumatuse tagamisel on oluline silmas pidada majanduslikku reaalsust, eriti mis puudutab reguleeritud juurdehindlusi ning tagasimaksete praktikat. Konkurentsiamet on juba varem väljendanud seisukohta, et olemas olev ravimite hinnaregulatsiooni mudel ei toimi. Veel enam, senine mittetoimiv regulatsioon ei toeta konkurentsi, vaid apteekide jätkuvat seotust peamise hulgimüüja ja frantsiisipakkujaga.
Piiratud juurdehindluste tingimustes on ravimite müügihinnad ühtlustunud ning apteekidel puudub majanduslik motivatsioon eri hulgimüüjate vahel valida. Kuigi ravimite hinnad lepi[1]takse kokku ravimitootja ja riigi vahel ning hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused on reguleeritud, näitas Konkurentsiameti 2020. aastal tehtud tootjate ja hulgimüüjate arvelduste pisteline analüüs, et tootjad annavad hulgimüüjatele riiklikul tasemel kokku lepitud hinnast omakorda märkimisväärselt suuri allahindlusi. Selleks et tootjate allahindlused ravimite hulgimüüjale jõuaksid jaetasandile ja sealt tarbijateni, on vaja välja töötada toimiv regulatsioon ning rakendada meetmeid hulgimüüjate vahelise hinnakonkurentsi elavdamiseks.
Konkurentsiamet tegi ettepaneku kaaluda lisanõuete kehtestamist apteekide tellimissüsteemidele. Vajalik on elavdada hulgimüüjate vahelist hinnakonkurentsi apteekide tegevuse kaudu. Selleks on võimalik tagada, et iga apteek sõltumata frantsiisikuuluvusest saaks automaattellimist kasutades valida kaupa mitte hulgimüüja, vaid parima pakkumise põhiselt, lähtudes näiteks hinnast ja tarnetingimustest.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru