2024. aastat silmas pidades saab energeetikavaldkonna eriseaduste (maagaasiseadus, elektrituruseadus ja kaugkütteseadus) kohta välja tuua, et lisaks kõigis nimetatud seadustes oluliste aluste jõustumisele on oluliseks märksõnaks vaade tulevikku.
Kõiki nimetatud seadusi täiendati elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse sätetega ja teenuste varustuskindluse tagamist puudutavate nõuetega. Lisaks jõustusid maagaasiseaduses strateegilise gaasivaru varumakset ja selle määra täpsustavad tingimused ning elektrituruseaduses elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtmist ja rahastamist puudutavad alused. Elektri üldteenuse osutaja leidmiseks lisati täpsustused riigihangete seaduse alusel läbi viidavate hangete normidesse ja alates 2022. aasta oktoobrist kehtinud elektri universaalteenuse regulatsioon tunnistati kehtetuks 1. juulil 2024. Konkurentsiametile lisandus ülesanne jälgida elektri tootmisvõimsustesse ja salvestusse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust ning hinnata taastuvelektrienergia müügilepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid koos juhiste esitamisega põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks.
2025. aastal seatud eesmärgiks on täiendada elektrituruseadust sätetega, millega vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid topeltmaksustamise kaotamise kaudu, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte. Samuti on eesmärk elavdada elektrivõrku investeerimise alternatiivina paindlikke lahendusi, millega vähenevad ka võrgu ülalpidamise kulud ning edendada investeeringuid elektrivõrkudesse. Kuna võib tekkida oht, et alates 2026. aastast poleks piisavas mahus tootmisvõimsusi saadaval, luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks vaja minevas mahus elektritootmisvõimsusi hoida. Saartalitusvõime tagamise teenuse toel oleks Eestil elektrisüsteemi iseseisev võimekus hakkama saada olukorras, kui me peaks sattuma saartalitlusse. Tegemist on energiajulgeolekut suurendava meetmega. Saartalitusvõime tagamise teenuse tagamiseks teeb süsteemihaldur Elering AS riigihanke, mis on olemuselt tehnoloogianeutraalne ja sinna võivad pakkumise teha kõik Eesti elektritootjad, kes tingimustele vastavad. Tingimused kooskõlastab Konkurentsiamet.
Kuna seoses taastuvenergiaga seotud eesmärkide täitmisega on vajalik Eesti elektrivõrku arendada ja tugevdada, muudetakse elektrituruseaduses kehtestatud võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni selliselt, et olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole katavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri. See võimaldab potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu. Laiendatakse elektri jaotusvõrguettevõtjate arenduskohustuse ulatust ning optimaalse võrgukasutuse soodustamiseks täpsustatakse seadusemuudatustega võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid.
Taastuvenergia eesmärkide saavutamisega on lahutamatult seotud ka kaugkütte sektor. Et tagada süsinikuheite vähendamine Eesti soojus- ning jahutusmajanduses ning saavutada kliimaneutraalne kütte- ja jahutusmajandus, on peamised väljakutsed salvestustehnoloogia laialdasem kasutuselevõtmine, keskkonna- ja heitsoojuse maksimaalne rakendamine kaugküttes ning üleminek madalatemperatuurilisele kaugküttele. Nii alustati 2024. aastal Konkurentsiameti, Kliimaministeeriumi ja turuosalistega kaugküttereformi läbiviimist ning sektori edasiste suundade ja arengute sisendiks on võetud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“.
Konkurentsiameti kaugkütteseadusest tulenevate ülesannete täitmist ning järelevalvetööd silmas pidades saab välja tuua, et üheks kõige teravamaks probleemiks on kujunenud seaduses sätestatud ajale jalgu jäänud soojuse müügi ja hinnakujunduse regulatsioon, mis on kehtinud sisuliselt muutmatul kujul alates aastast 2003. Samuti on peamiseks murekohaks ärisaladuse regulatsioon, mis puudutab soojuse ostu konkursi läbiviimist, soojusmajanduse arengukava ja ettevõtjate jätkusuutlikku tegevust, tarbija alternatiivsele küttelahendusele üleviimise võimalust ning ka soojuse piirhinna kooskõlastamist. Hetkel jätkab Kliimaministeerium eelnõu väljatöötamisega. Konkurentsiameti ettepanekud kaugkütteseaduse muutmiseks on kättesaadavad ameti dokumendiregistris.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru