Konkurentsiameti järelevalveosakond tegeleb peaasjalikult konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja turgu valitsevas seisundis ettevõtjate tegevuse uurimisega. 2022. aastal menetleti palju eriilmelisi juhtumeid. Aastaraamatus on lähemalt kirjeldatud nn kuivatite kartellijuhtumit, mis on üks suuremaid selliseid menetlusi ameti ajaloos. Selle juhtumi konkurentsõiguslik järeldus on, et konkureerivad ettevõtjad ei tohi omavahel mittekonkureerivates pakkumistes kokku leppida.
Teiseks on kirjeldatud nn metsavedajate ühispakkumuse juhtumit, mis puudutab konkurentide koostööd riigihankes. Tegemist on Eestis pretsedenti loova juhtumiga, kus põhiosa sellel alal tegutsevatest ettevõtjatest otsustas ühes väga mahukas riigihankes seljad kokku panna ja esitada ühe ühise pakkumise. Ehkki sellised ühispakkumused on kindla piirini igati põhjendatud, oli selline liiga ulatuslik koostöö selgelt konkurentsi kahjustav.
Üks 2022. aasta märksõna oli sarnaselt eelmiste aastatega haldustrahvimenetluse seaduse ootus. Teatavasti karistatakse Eestis konkurentsiasju võrdlemisi unikaalselt kriminaal- ja väärteomenetluse kombinatsioonis, mida peetakse EL-is enim levinud haldustrahvimenetlusega võrreldes üldiselt ebaefektiivseks. Sel põhjusel nõuab Euroopas konkurentsiasjade menetlemist reformiv nn ECN+ direktiiv sisuliselt kriminaalmenetlusest loobumist. Ehkki direktiiv väärteomenetlust otseselt ei välista, nõuab see sellesse niivõrd fundamentaalsete muudatuste tegemist, et on kaheldav, kuivõrd see üldse tehtav oleks. Seetõttu on Eestis langetatud valik haldustrahvimenetluse juurutamiseks. Sama teed on läinud ka peaaegu kõik teised EL-i liikmesriigid, kus on Eestiga sarnast menetlussüsteemi ajalooliselt kasutatud. Eesti Konkurentsiamet kui üks Euroopa väiksemaid ameteid peab menetlussüsteemi tõhustamist loomulikult väga tähtsaks. Samas mõistame, et tegemist on seismilise muudatusega Eesti õigussüsteemis, mille kujundamine vajab paratamatult aega.
2022. aastat võib loodetavasti pidada COVID-19 pandeemiast lõplikult välja tulemise aastaks. Ehkki ühiskonna sulgemise alguspäevil kardeti, et sellega võivad kaasneda paljud uut tüüpi konkurentsiprobleemid, siis tegelikkuses selliseid juhtumeid eriti rohkelt ei esinenud.
Näiteks peeti Euroopas võimalikuks, et kuna tootmine ja tarneahelad on häiritud, võib kerkida küsimus nende probleemide ületamisele suunatud nn kriisikartellide lubatavusest. Ent selliseid olukordi, kus pandeemia oleks otseselt õigustanud mingeid konkurentsi kahjustavaid tegevusi, amet ei tuvastanudki.
Viimaste aastate turbulentne aeg majanduses on pannud paljud tarbijad ja ettevõtjad kahtlemata keerulisse olukorda. Ent kriisid on normaalne ja paratamatu osa turumajandusest ning neid ei tohiks ületada konkurentsi kahjustaval viisil. Aastaraamatus on siinkohal näitena kirjeldatud raskustesse sattunud bussifirmade keelatud koostööd, mille eesmärk oli sundida riiki neile rohkem raha andma. Hinnatõusude, eelkõige energiahindade kasvu taustal kostab üha enam hääli, mis kuulutavad, et konkurents neil aladel enam ei toimigi. Siiski tuleb eristada olukordi, kus konkurents ei toimi, olukordadest, kus see küll toimib, kuid ühiskonnale ebameeldival viisil. On elementaarne, et kui nõudlus ületab pakkumist, on hinnatõus turumajanduse paratamatu osa, meelitades niiviisi sellele alale uusi investeeringuid, mis panevad omakorda tulevikus hinnad langema. Konkurentsijärelevalve eesmärk on kõrvaldada tõkked selle mehhanismi toimimisel, kuid mitte seada mehhanismi ennast kahtluse alla.
Alateemad
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru