Konkurentsiamet analüüsis kõrgete elektribörsi hindade põhjuseid

Eesti, Läti ja Leedu energia regulaatorite tehtud analüüsis1 tuvastati, et Nord Pooli elektribörsi elektrihinna järsu tõusu põhjustas 17. augustil 2022 eri asjaolude kokkulangemine ja Balti turu väiksusest tulenevad eripärad. Turureeglite rikkumist analüüsi raames ei leitud.

Maksimaalse turuhinna 4000 €/MWh põhjustas asjaolu, et 17. augustil 2022. aastal kell 18–19 ei pääsenud Balti turule piisavalt tootmisvõimsusi. Vastavalt Nord Pooli elektribörsi reeglitele käivitati kogu päevaks Leedu põhivõrguettevõtja Litgridi tipuvõimsuse reserv mahus 50 MW. Selle abil suudeti vältida elektrihinna kerkimist 4000 €/MWh-ni kahel muul tunnil sel päeval. Ent see siiski ei hoidnud see ära 4000 €/MWh hinna tekkimist kell 18–19. Puudu jäi tootmisvõimsust mahus 2,14 MWh (Eestis 0,57 MWh, Lätis 0,6 MWh ja Leedus 0,97 MWh).

Elektrihinna tõusu põhjuseid oli mitu. Hinda mõjutasid ülekandevõimsuste piirangud, Balti ja Soome tootmisüksuste samaaegsed hooldused ja rikked, tuuleenergia vähene toodang, Norra hüdroreservuaaride madal täituvus ning elektribörsi Nord Pooli süsteemi jäikus, mille tõttu lükati osa turuosaliste pakkumisi korduvalt tagasi. Balti elektriturg on võrreldes teiste Euroopa Liidu turgudega väike, mistõttu võivad hinda mõjutada väga väikesed muudatused turul (kasvõi vähene ülekandevõimsuste piiramine jne).

Konkurentsiamet koostöös Läti ja Leedu regulaatoriga jõudis järeldusele, et tuleb kohandada pakkumistooteid ja muuta protsesse paindlikumaks. Ameti hinnangul oli oluline, et võetakse kasutusele lähenemine, kus kõrge turuhinna tekkimise riski esinemisel taasavatakse pakkumusnimekirjad, mis avaks võimaluse turuosalisel tootmispakkumisi muuta.

Lisaks oli Konkurentsiametil Balti elektrituru paremaks toimimiseks järgmised ettepanekud.

1. Balti süsteemihaldurid peavad ülekandevõimsuste hooldusi ja planeeritud remonte koordineerima omavahel, tuleb vältida olukorda, kus hooldatakse või remonditakse olulisi ülekandevõimsusi samal ajal.

2. Vaja on paremat koordineerimist Balti suuremate tootjate (Enefit Power, Latvenergo ja Ignitis) tootmisüksuste hooldus- ja remonttööde osas, tuleb vältida olukorda, kus hooldatakse suuri tootmisüksusi samal ajal. Sel eesmärgil tuleks koostöös Balti riikide regulaatoritega analüüsida võimalusi sellise koordinatsioonimehhanismi juurutamiseks.

3. Päev-ette turul tuleb rohkem kasutada tarbimise juhtimist, mis aitab elektrihindu kontrolli all hoida. Elektrimüüjad peaksid pakkuma tarbijatele tarbimise juhtimise lahendusi. Tarbimise juhtimise paremaks toimimiseks tuleb seadusandlust täiendada.

4. Elektribörsikorraldajatel tuleb võrrelda päev-ette turu jaoks tehtavate hinnaarvutuste tulemusi ning valida saadud tulemustest välja selline, mille korral on kasu lõpptarbijale kõige suurem.

5. Uurimine näitas, et maksimaalse turuhinna tekkimise hetkel ei esinenud turul tootmise nappust ning pakkumisnimekirjade taasavamine oleks suure tõenäosusega aidanud vältida maksimaalse turuhinna teket. Seetõttu tuleks elektribörsikorraldajal koostada tegevusplaan hinnatipu tekkimise korral ning võtta kasutusele lähenemine, kus kõrge turuhinna tekkimise riski esinemisel taasavatakse pakkumusnimekirjad, mis avaks võimaluse tootmispakkumisi muuta.

6. Eesmärgiga suurendada pakkumiste paindlikkust ning tõenäosust turule pääsemaks ning vähendada pakkumiste paradoksaalse tagasilükkamise tõenäosust on soovitatav, et turuosalised pakuvad plokkide asemel tunniseid pakkumisi ning pakuvad lühemaid ja väiksema mahuga eksklusiivseid gruppe või paindlikke pakkumisi (flexi order). Lisaks, plokkpakkumises määratud elektritootmisvõimsuse pakkumiskogus võiks soovituslikult olla elektritootmisploki opereerimise tehniline miinimumvõimsus või turuosalisel tuleks määrata plokkpakkumistele minimaalse aktsepteerimissuhte komponendi (MAR) koefitsient, mis loob võimaluse plokkpakkumises määratud elektritootmisvõimsuse pakkumiskogust vähendada kuni elektritootmisploki opereerimise tehnilise miinimumvõimsuseni.

Konkurentsiameti hinnangul lisavad esitatud ettepanekud Balti elektriturule paindlikkust ning hinnaelastsust.

 

1https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/konkurentsiameti_analuus_elektrihinna_osas_13.10.22.pdf