On rõõm tutvustada ameti aastaraamatut, mis annab ülevaate meie tegemistest 2020. aastal. Möödunud aasta ülevaadete puhul on tüüpiline rõhutada aasta erakordsust. Konkurentsiteemad ei olnud eelmisel aastal arusaadavatel põhjustel põhifookuses, kuid majanduselu jätkus pandeemiast hoolimata ning endiselt on vaba konkurents üheks majanduse põhialuseks.
Aasta tagasi, märtsi keskel oli võimatu ette ennustada, milliseks kujuneb olukord seoses majanduse sulgemisega – vastavad kogemused lihtsalt puudusid. Loomulikult kardeti halvimat, sest oli ju veel värskelt meeles 2008-2009 a. finantskriis, mis Eestit eriti tugevalt tabas ning 2009. aastal lausa 14-protsendilise majanduslanguseni viis. Õnneks kujunes eelmise aasta majanduslanguseks „vaid“ 2,9 protsenti ja selle numbriga on Eesti EL-i paremate seas. Kriisid on erinevad ning süstemaatiline finantskriis erineb oluliselt tervishoiukriisist. Tuleviku ennustamine on tänamatu ja ainus võimalus on otsida analoogi ajaloost. 100 aastat tagasi aset leidnud Hispaania gripp nõudis küll miljoneid inimelusid, kuid ei kõigutanud majandust. Võib isegi väita, et saabus 20. aastate majanduslik õitseng, mis lõppes 1929. aastal börsikrahhiga. 1930. aastast ligi aastakümne kestnud Suure Depressiooni aluseks olid majanduslikud põhjused. Seega on ka nüüd põhjust pigem optimistlikult tulevikku vaadata ning loota, et sellel aastal ka tervisekriisile punkti panna saab. Majanduselu läheb edasi ning on oluline meenutada, et majanduse arengu aluseks ja nurgakiviks on just vaba konkurents. Eriti oluline on seda meelde tuletada käimasolevate riigiabi skeemide taustal. Ei saa eitada, et teatud faasides ja sektorites on abi vajalik, kuid lõppkokkuvõttes liigub majandusareng ikkagi vaba konkurentsi põhiselt.
Eelmise aasta tegemistest tahaks rõhutada läbiviidud konkurentsianalüüse ravimi- ja telekomi sektorites. Esimene on varemgi olnud meie suure tähelepanu all ning selles valdkonnas on peamine soovitus rakendada pigem vaba turumajanduse printsiipe. Samas on ravimite hinnakujundus tarbija jaoks väga oluline ning hinnaregulatsiooni osas oleks võimalik palju ära teha. Telekommunikatsiooni valdkonnas on hea tõdeda, et internetiteenuste hinnad on Eestis üldiselt mõistlikul tasemel, samas annaks ka selles sektoris hinnaregulatsiooni osas olukorda parandada.
Oluline majandusaktiivsuse indikaator on koondumiste arv. Kui näiteks 2009 ja 2010 esitati vastavalt vaid 17 ja 10 koondumise taotlust, siis 2019. aastal oli taotluste arv 45 ning 2020. aastal 36. Seega ei ole kümne aasta tagune kriis tänasega võrreldav. Olulisema menetlusena väärib mainimist kinode koondumine, mida on ka käesolevas aruandes põhjalikumalt käsitletud. Kuigi meelelahutussektor on pandeemia ajal rängalt kannatada saanud, siis ei saa siiski lubada monopoli tekkimist tarbijatele nii olulises sektoris. Tahame ju endiselt kinos käia ning teeme seda ka edaspidi, kodus televiisorist või arvutist filmide vaatamine ei asenda kinos käiku ning on väga oluline, et tarbijale valikuvõimalus ja selle kaudu ka soodsamad hinnad säiliksid.
Energeetika ning ka majandusregulatsiooni poole pealt ei saa taas jätta mainimata rohepööret ja eesmärki saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Tegemist on ühe suurima tehnoloogilise pöördega inimkonna ajaloos, mille läbiviimiseks on sätestatud täpne kava ja eesmärk. Tarbija jaoks on oluline, et see toimuks vaba konkurentsi tingimustes ning ei tõstaks energia hinda. Ka selle valguses on aastaaruandes olulisi teemasid – taastuvenergia toetusi ja elektri varustuskindlust kajastatud. Ka EL-i rohepöörde alusdokumentides on korduvalt rõhutatud, et eesmärgid tuleb just vaba konkurentsi raames saavutada.
Energeetikasektorist saab täpsema ülevate meie kodulehel avaldatud elektri- ja gaasituru ülevaatest ning selle aasta jooksul avaldame taas ülevaate hinnaregulatsiooni tulemustest, mida teeme iga kolme aasta tagant. Juba täna võib kinnitada, et oleme selles valdkonnas edukad olnud. Näiteks on kütte- ja elektri võrgutasude hinnad viimase kümnendi jooksul püsinud muutumatuna või isegi langenud. Sama tendentsi võib näidata ka teiste kommunaalteenuste valdkonnas, näiteks püsis vee hind Tallinnas muutumatuna aastast 2010, et siis tarbijatele üle-eelmise aasta lõpus oluliselt langeda.
Kokkuvõttes võin taas kinnitada, et meie töö eesmärgiks on vaba konkurentsi ja tarbijate heaolu tagamine ning selle nimel pingutame ka alanud aastal.
Heade soovidega
Märt Ots
Peadirektor