Konkurentsiamet tuvastas, et OÜ Prenton ümarpuidu maanteeveo riigihankel Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) esitatud ulatuslik ühispakkumus oli konkurentsi kahjustav ja tegi ühispakkujaid esindavale OÜ-le Prenton ettekirjutuse lõpetada riigimetsa majandaja nõudmisel nendevaheline koostöö.
2018. aastal korraldatud hanke tulemusel võitis enamiku RMK tellimustest 11 ettevõtjast koosnev ühispakkumus, mis hõlmab suuremat osa põhilistest Eesti metsavedajatest. Ühispakkumuses osalesid OÜ AT Transwood, Expertline OÜ, OÜ HANT, Iriscorp Transport OÜ, Kanniku OÜ, AS KaroTrans, OÜ Kolmestar, OÜ NLLW, Sumros Grupp AS, Vikingmodum OÜ ja neid esindav OÜ Prenton.
Ülejäänud RMK riigihankel osalenud pakkujad olid üldjuhul väiksemad ettevõtjad, kelle osakaal kokku jääb nii pakutud autode kui ka veomahtude arvestuses alla 1/3. Ehkki OÜ Prenton pakkus riigihankel teistest pakkujatest keskmiselt ligikaudu 1/4 võrra kõrgemat hinda, oli teiste pakutud veomaht siiski niivõrd väike, et OÜ Prenton sai suurema osa lepingumahust endale. Kuna 11 ettevõtjat olid ühispakkumust esitades otsustanud omavahel konkureerimast loobuda, ei saanud riigimetsa majandaja neilt ka võistlevaid hinnapakkumisi.
Riigihangete seadus annab võimaluse esitada riigihankel ühispakkumus, selleks et võimaldada rohkem konkurentsi. Ent konkurentsiseaduse järgi tohivad konkurendid omavahel kokkuleppeid sõlmida üksnes rangelt piiratud tingimustel. Eelkõige tohivad konkurendid ühispakkumusi esitada juhul, kui nad ei ole eraldi võttes võimelised konkurentsivõimelist pakkumist esitama. Ameti hinnangul väljus ühispakkumus praegusel juhul kindlasti lubatavuse piiridest. Ühispakkumuses osalenud ettevõtjad olid üldjuhul Eesti juhtivad metsavedajad, kelle puhul oli vähe kahtlust, et nad poleks suutnud eraldiseisvalt või väiksemates gruppides konkurentsivõimelisi pakkumisi esitada. Kõnealust ühispakkumust ei saanud seetõttu pidada millekski muuks kui omavahelise konkureerimise lõpetamise vahendiks.
OÜ Prenton väitel oli ühispakkujate vahel kokkulepe üksnes selles, et ühiselt hankel osaleda. Väidetavalt usaldasid teised ühispakkujad pakkumuse tegemise täielikult OÜ-le Prenton, kusjuures kogu suhtlus oli suuline. Konkurentsiamet leidis, et nimetatud asjaoludel oli ühispakkumus konkurentsiõiguslikult keelatud juba üksnes selle ülemäärase ulatuse tõttu. Ettevõtjate hinnakujunduse ühele kesksele otsustajale delegeerimine on konkurentsi samaväärselt kahjustav kui otsene hinnakokkulepe. Kokkulepet ühiselt pakutavas hinnas saab ühispakkumuse puhul eeldada ja sellise kokkuleppe sõlmimist ei pidanud amet eraldi tuvastama.
Pärast ettevõtja ärakuulamist saadud tagasiside põhjal täpsustas amet asjaomase kaubaturu määratlust. Konkurentsiameti hinnangul ei ole kahtlust, et metsamaterjali, täpsemalt ümarpuidu maanteevedu vahelaoplatsi (kus metsaveerel puit peale laetakse), sadamate jms sihtkohtade vahel moodustab eraldiseisva teenuse, mille järele on kindel nõudlus. Vastavalt nõudlusele on kujunenud selle teenuse pakkumine. RMK-d kliendina iseloomustab suhteliselt suuremahuline ja püsiv nõudlus metsamaterjali maanteeveo järele ning asjaolu, et teenusepakkujate ring on määratud kindlaks riigihanke tulemusel viieks aastaks sõlmitud lepingutega. Kaubaturu geograafiline ulatus on Eesti. Kõne all olevad 11 ettevõtjat hõlmasid kaubaturust üle poole.
Ühispakkumuse osalised esitasid põhjendusi, kuidas on koos tegutsemine väidetavalt aidanud kaasa tarnekindlusele, logistilisele efektiivsusele jne. Konkurentsiamet asus seisukohale, et selliseid ühispakkumusega kaasnevaid hüvesid tegelikult kas ei eksisteeri või ei ole need piisavad, et niivõrd ulatuslikku koostööd õigustada.
Pärast Konkurentsiametilt ettekirjutuse saamist vaidlustas OÜ Prenton selle halduskohtus.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru