Konkurentsiamet viis läbi analüüsi1, et välja selgitada riskid, mis puudutavad Elektrilevi OÜ sõltumatust Eesti Energia AS-i kontsernist. Praeguste arengute juures muutub Elektrilevi OÜ kui Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja tegevus elektrituru korraldamisel aina olulisemaks. Seega on vajalik, et ettevõtja kohtleks jaotusvõrgu teenuseid pakkudes ja hankides turuosalisi võrdselt ning et tema sõltumatus samasse kontserni kuuluvast elektri müüjast ja tootjast Eesti Energia AS-ist ning tema tütarettevõtetest oleks vajalikul määral tagatud.
Analüüsis hindas Konkurentsiamet, kas Elektrilevi OÜ võrdse kohtlemise tegevuskava vastab kohalduvast regulatsioonist tulenevatele nõuetele, tuues mõne liikmesriigi näitel välja jaotusvõrguettevõtjate sõltumatuse tagamise võimalused.
Kokkuvõtvalt leidis Konkurentsiamet, et küsimuses, kas Elektrilevi OÜ on piisavalt läbipaistval määral sõltumatu teistest Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvatest ettevõtjatest, on peamine n-ö valupunkt Elektrilevi OÜ juhtimiskeskuse väljaviimine ettevõttest. Samuti ka paljude muude jaotusvõrguettevõtja põhitegevuse kriteeriumitele vastavate teenuste väljaviimine ettevõttest, andes need üle Enefit Connect OÜ-le. Ka on Konkurentsiamet elektrituruseaduse muutmise protsessi raames soovitanud kaaluda võimalusena Elektrilevi OÜ sõltumatuse paremaks tagamiseks nn riik riigis lahenduse rakendamist. Nii on tagatud jaotusvõrgu sõltumatus, kuid samas säilib finantsiline integreeritus ja emaettevõtte ultimatiivne õigus oma varalt kasumit teenida. Amet juhtis tähelepanu, et siinjuures on oluline säilitada ema- ja tütarettevõtte finantsiline integreeritus. Selle järgi oleks jaotusvõrk finantsiliselt kontserni integreeritud, aga ülejäänud tegevustes oleks jaotusvõrk täiesti sõltumatu (võrgu arendamine ja juhtimine, konkreetsed investeerimisotsused, teenuste sisseost, hangete korraldamine jne). Emaettevõttel on õigus kinnitada tütarettevõtte eelarve, sh investeeringute eelarve, sätestada kasumi teenimise eesmärk, varade tootlikkuse kriteeriumid ja maksimaalne võlakoormus.
Samuti säiliks sellisel juhul finantsiline integreeritus, kus laenukapitali teenindamine toimuks kontserni sees. Ka on emaettevõttel õigus sätestada elektrivarustuse kvaliteedi kriteeriumid. Oluline on tagada jaotusvõrgu juhatuse sõltumatus, kus selle tasustamine ja motiveerimine (näiteks otsus tähtaja pikendamise kohta) on seotud eelkõige omaniku sätestatud finantseesmärkide täitmisega, mitte juhatuse tegevusega, mis on seotud elektri võrguteenuse
osutamisega. Kokkuvõtteks võib ema- ja tütarettevõtte vahelist seost iseloomustada kui finantsinvesteeringut, kus emaettevõtte peamine huvi on kasumi teenimine ja vara väärtuse kasv.
Liikmesriik võib valida ka maksimaalse sõltumatuse ehk variandi, kus ettevõte on omandiliselt eristatud. Funktsionaalselt oleks parim variant analoogselt Elering AS-iga sõltumatu jaotusvõrgu moodustamine ehk omandiline eristamine. Hea näitena võib tuua direktiivist tuleneva regulatsiooni põhivõrguettevõtja sõltumatuse kohta. Kui omandiliselt eristatud põhivõrgu regulatsioon on üsna lakooniline, siis nn administratiivse eristamise variantide regulatsioon on sätestatud lehekülgede pikkuses detailses kirjelduses. Samas tuleb jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse tugevdamise juures vaadelda ka võimalikke negatiivseid aspekte. Näiteks Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS-i kontserni silmas pidades on probleem Eesti Energia AS-i varade koosseis, kus on väga oluline osakaal põlevkivitööstusel: kaevandamine, põlevkiviõli tootmine ja elektri tootmine põlevkivist. Eemaldades Elektrilevi OÜ Eesti Energia AS-i kontsernist jääksid viimasesse valdavalt riskantsed varad.
Siiski aitaks Konkurentsiameti hinnangul Elektrilevi OÜ omandiline eraldamine Eesti Energia AS-i kontsernist kindlasti kaasa Elektrilevi OÜ tegevuse parema läbipaistvuse ja sõltumatuse tagamiseks.
1Kättesaadav Konkurentsiameti dokumendiregistris https://adr.rik.ee/ka/dokument/12594897
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru