Eessõna

Hea lugeja!

Sinu ees on Eesti Konkurentsiameti 2022. aasta tegevusi kokkuvõttev aastaraamat. Kõhkluseta võib öelda, et 2022. aasta oli taas erakordne – maailmamajandus ei olnud veel täielikult COVID-19 pandeemia järellainetustest taastunud, kui Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tekkis Euroopas julgeoleku- ja energiakriis, mis tõi kaasa ülemaailmse üüratu hinnakasvu ja inflatsiooni. See on tekitanud palju küsimusi, muu hulgas, kas ja kuidas peaksid (kui üldse) sellises olukorras sekkuma Euroopa konkurentsiametid. Aga kas energiakandja hind, mis on tekkinud turul nõudluse ja pakkumuse tulemusena, on konkurentsiõiguslik probleem? Ilmselt ei ole, seni kuni selle aluseks ei ole konkurentsi kahjustavad kokkulepped või muud konkurentsi kahjustavad tegevused. Keskpangad püüavad ohjeldada inflatsiooni intresside tõstmisega. Seegi on tekitanud küsimuse, kas pankade, kelle ärimudel on hoiuste kogumine ja nende laenudena väljaandmine, tulususe kasv üksnes seetõttu, et keskpangad püüavad intresside tõstmise kaudu nõudlust piirata ja inflatsiooni kontrolli alla saada, pole konkurentsiõiguslikult vale ja keelatud.

Eesti näeb ennast avatud liberaalse turumajandusega riigina. Liberaalne turukorraldus ei tähenda seejuures sugugi seadusetust või kaupmeeste omavoli. Vastupidi, hästi toimiv turumajandus tähendab, et riik sekkub turu toimimisse, kui on vaja tegeleda turutõrgetega või luua tingimused turgude vabaks toimimiseks, et turukonkurents oleks aus ja sellest tulenevalt hinnad õiglased. Majandusteadlased loevad turud vabaks ja hinnad õiglaseks siis, kui pakkujad ja ostjad on vabad oma otsuse langetamisel ning turuosaliste vahel valitseb usaldus selles, et üks ei peta teist. Ka riik võib ise tegutseda ettevõtjana, aga peab seejuures järgima ka ise turumajanduse reegleid ega tohi ära kasutada oma võimet turu toimimisse sekkuda. Aga isegi avatud liberaalse turumajandusega riigis, eriti kui see on väikeriik, on valdkondi, kus turg ei toimi ja esinevad turutõrked. Turutõrgetega turgudel tuleb tagada riiklik majandusregulatsioon, kus riik kontrollib ettevõtjate hindu, et kaitsta tarbijat ebaõiglaselt kõrgete hindade eest, samas tagades ettevõtjate jätkusuutlikkuse.

Nagu võib järeldada, siis 2022. aastal olid ameti fookuses energeetikaga seotud teemad. Maailm, nagu ka meie siin Eestis, oli ju tegelikult teadlik, et energeetikat saab relvana kasutada, ent ometi ei olnud me selleks valmis. Energia hinnad on stabiilselt tõusnud 2021. aastast. Samas enne seda oli näiteks maagaasi hind rekordiliselt madal, makstes Hollandi börsil TTF 2020. aastal 7 eurot MWh eest. 2022. aasta augustiks oli samal börsil maagaasi hind kerkinud rekordilise 339,20 euroni MWh eest – ligi viiekümnekordne hinnavahe. Täna, seda eessõna kirjutades, on maagaasi hind Hollandi börsil TTF stabiliseerunud u 43 euro peal MWh eest. Hinnatippu nägime ka mootorikütuste turgudel, kus 2022. aasta esimesel poolel kallines mootorikütus keskmiselt 50%. Võib küsida, kas sellise volatiilsuse ja ebastabiilsuse juures on Konkurentsiamet üldse võimeline operatiivselt reageerima ning kas ja mil määral peaks riik turu tegevustesse sekkuma. Samuti, miks ja millist konkurentsijärelevalvet ja majandusregulatsiooni meil õigupoolest sellisel murrangulisel ajal üldse vaja on. Sellele saab vastata vaid nii, et sellisel ebastabiilsel ajal on eriti oluline, et riiklik majandusregulatsioon ja konkurentsijärelevalve oleksid tõhusad, et tagada turgude stabiilsus ja seeläbi panustada majandusse.

Olen veendunud, et ameti eelnevate aastate töö on tulevaste tegevuste vundament. Konkurentsiamet on ühendasutus, mis tegeleb nii konkurentsijärelevalve kui ka majandusregulatsiooniga. Ennekõike on Konkurentsiamet aga ekspertorganisatsioon, mille missioon on selgelt suunatud sellele, et tagada Eestis avatud turud ja õiglased hinnad. Meie 2022. aasta olulisemate tegevuste kokkuvõte on teie ees. Head lugemist!

Evelin Pärn-Lee

Konkurentsiameti peadirektor