Konkurentsiamet rakendab raudteeteenuste turul meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks. Samuti on Konkurentsiameti üks oluline ülesanne raudtee-ettevõtjate esitatud kaebuste lahendamine. Kui raudtee-ettevõtja leiab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudteevõrgustiku teadaande kinnitamisel, läbilaskevõime jaotamisel, koordineerimismenetluse korraldamisel, läbilaskevõime ammendunuks tunnistamisel, liiklusgraafiku koostamisel, liiklusjuhtimise korraldamisel, uuenduste planeerimisel, hooldustööde tegemisel või kasutustasu määramisel teda ebaõiglaselt kohelnud, võib ta esitada Konkurentsiametile kaebuse.
Eestis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, kelle majandamisel olev raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks, AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS. AS Eesti Raudtee haldab 1219 km raudteed ning osutab raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise teenust raudteeveo-ettevõtjatele ja veeremiomanikele koos liikluse korraldamisega. Edelaraudtee AS haldab sarnaste teenuste osutamisel 222,1 km raudteed.
Joonis 1. AS Eesti Raudtee (joonisel sinisega) ja Edelaraudtee AS (joonisel pruuniga)
Raudteeliikluses korraldataval reisijateveol on pädev ametiasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Valla- või linnasisesel reisijateveol võib see olla ka kohalik omavalitsus.
MKM on sõlminud avaliku teenindamise raamlepingu aastateks 2023–2032 AS-iga Eesti Liinirongid (vastavalt ettevõtja kaubamärgile Elron) kogu Eesti-sisese avaliku reisijateveo mahus. Rahvusvahelisel reisirongiliinil Tallinn-Peterburi-Moskva vedas reisijaid AS GoRail, mis on ajutiselt peatatud 2022. aasta maikuust.
2022. aasta seisuga on raudteekaubaveo tegevusluba 13 ettevõtjal, kuid neist enamiku tegevus piirdus mitteavalikel raudteedel ehk lokaalse iseloomuga kaubavedude teostamisega (nt sadamad ja kaevandused). Suurim avalikul raudteel tegutsev ettevõte oli AS Operail.
Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutab ka meie majandust, sealhulgas eriti tugevalt transpordisektorit. Veoste mahtu Eesti sadamates ja raudteedel mõjutasid kehtestatud
sanktsioonid kaubavedudele raudteel ja läbi sadamate. Statistikaameti andmetel langes veoste maht raudteel 2022. aastal 24%.
Eesti raudtee-ettevõtted vedasid 2022. aastal kokku 18 miljonit tonni veoseid. Võrreldes 2021. aastaga, mil kõigi ettevõtete peale veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, oli langus 24%. Ühelgi kuul veoste maht mullusega võrreldes ei tõusnud. Avalikul raudteel veeti lausa 47% vähem veoseid, 6 miljonit tonni 12 miljoni tonni asemel. Veosekäive1 Eesti raudteedel oli möödunud aastal 1,3 miljardit tonnkilomeetrit. Veel 2021. aastal oli veosekäive 2,1 miljardit tonnkilomeetrit, seega langes raudteel veoste liikumine kõigest aastaga 40%.
Reisironge kasutasid sõitjad 2022. aastal jällegi enam kui aasta varem. Rongidega tehtud sõitude arv kasvas 16%, 6 miljonilt 7 miljonile aastas. Igas kuus (va augustis) oli märgata reisijate arvu kasvu. Osakaalult oli reisijate arvu aastane vahe suurim kevadkuudel, mida võib selgitada 2021. aasta kevadise koroonalaine ja piirangute mõjuga.1
Edusamme on tehtud Rail Baltica raudtee ehitamisega. Nii valmis 2022. aastal selle projekti raames kolm viadukti ja kaks ökodukti. Kokku on 2022. ja 2023. aastal hangetega juba kaetud või hangetesse minemas projekte mahus ligi 200 miljonit. Ülevaate möödunud aastast Rail Baltica ehitusest ja 2023. aasta plaanidest on kättesaadav Rail Baltica veebilehel.2
Praegu Konkurentsiameti ülesandeid puudutavaid raudteeseadusandluse muudatusi ette näha ei ole.
1 Statistikaamet https://www.stat.ee/et/uudised/veoste-maht-sadamates-langes-2022-aastal-15-raudteedel-24
2 Rail Baltica https://www.rbestonia.ee/ulevaade-moodunud-aastast-rail-baltica-ehitusel-ja-alanud-aasta-plaanid/
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru