Konkurentsiolukord korraldatud jäätmeveoturul ja lisateenuste hinnakujundus

2024. aastal keskendus Konkurentsiamet korraldatud jäätmeveoturu konkurentsiolukorra kindlakstegemisele. Viimastel aastatel on amet korduvalt käsitlenud jäätmeveoga seotud kaebusi. Näiteks on turuosalised viidanud probleemidele jäätmeveohangete korralduses, jäätmevaldajatele valmistab aga sageli muret jäätmeveoteenuse halvenenud kvaliteet ja lisateenuste ebamõistlikult kõrged hinnad. Vajab märkimist, et viimase aastakümne jooksul on amet viinud läbi arvukaid järelevalvemenetlusi just jäätmeveo lisateenuste ebaõiglase hinnakujunduse tõttu. Alltoodud joonisel on näha, et perioodil 2013–2024 on Konkurentsiamet menetlenud keskmiselt 1-2 sellist juhtumit aastas.

Ka möödunud aastal tuvastas Konkurentsiamet, et Eesti Keskkonnateenused AS oli kehtestanud 17 jäätmeveopiirkonnas jäätmeveoga seotud lisateenusele ebamõistlikult kõrge hinna (inglise keeles ka excessive pricing). Järelevalvemenetluse käigus vaadeldi lisateenust, milleks oli konteineri käsivedu kaugemalt kui 10 meetrit. Menetluses leiti, et vastava lisateenuse hind sisaldas kulusid, näiteks väidetavat saamata jäänud tulu, mis ei olnud selle lisateenuse osutamiseks vajalikud ega põhjendatud. Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja osutatava teenuse hind peab olema mõistlikus vahekorras teenuse osutamiseks vajalike kuludega ehk sisaldama vaid põhjendatud kulusid ja tulukust. Seetõttu leidis Konkurentsiamet, et tegemist oli ebaõiglase hinnakujundusega KonkS § 16 punkti 1 mõistes ning nõudis ettekirjutusega lisateenuse hinna alandamist. Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustas ameti ettekirjutuse halduskohtus ning kohtuvaidlus jätkub 2025. aastal. Pidevad probleemid jäätmeveoga seotud lisateenuste hinnastamisega ja turuosaliste üldine rahulolematus jäätmeveoteenusega viitasid sellele, et asjaomane turg vajab Konkurentsiameti suuremat tähelepanu. Möödunud aasta alguses alustas amet konkurentsiolukorra analüüsiga, et paremini mõista korraldatud jäätmeveoturu toimimist, tuvastada võimalikud konkurentsitõrked ning välja pakkuda meetmed, mis konkurentsi soodustaksid. Lisaks oli analüüsi eesmärk toetada 2024. aastal Kliimaministeeriumi algatatud jäätmereformi elluviimist. Amet avaldas analüüsi ja soovitused oma kodulehel 18.11.2024.

Kokkuvõtlikult näitas analüüs, et konkurentsiolukord jäätmeveoturul on halvenenud – turg on aina rohkem kontsentreerunud ning jäätmeveohangetel osalevate ettevõtjate arv on vähenenud. Jäätmesektoris valitsev tugev hinnasurve, suurenenud äririskid ja ebakindlus mõjutavad negatiivselt jäätmevedajate huvi riigihangetel osaleda. Kogu jäätmeturu üldine kasumlikkuse langus viitab ka võimalikule hinnasurvele jäätmeveohangetel, mille tulemusel ei pruugi ettevõtjad alati hangetel tasakaalustatud pakkumusi teha. Samuti ilmnes, et pärast riigihanke toimumist jäätmeveoteenuse hinnatõusu taotlemine on jätkuvalt üle Eesti levinud praktika. Nimelt on kohalikud omavalitsused viimase viie aasta jooksul muutnud enam kui kolmandikku sõlmitud kontsessioonilepingutest. Konkurentsi vaatest tuleb pidada probleemseks, et ettevõtja saab olulisi äririske pärast riigihanke toimumist maandada. Lisaks seab see teised riigihankel osalenud ettevõtjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Analüüsi järgselt edastas Konkurentsiamet linna- ja vallavalitsustele ning kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuste koostööorganisatsioonidele ettepanekud jäätmeveohangete läbipaistvamaks muutmiseks ning valdkonnas järelevalve tõhustamiseks. Soovitused hõlmasid muuhulgas jäätmeveohangete alusdokumentide ja hanketingimuste ülevaatamist ning ajakohastamist, hankelepingute muutmise ja hinnatõusu taotlemise tingimuste selget reguleerimist, põhjendamatute hinnamuutmise taotluste tagasilükkamist, lisateenuste hindade reguleerimist hanke alusdokumentides ning järelevalve tõhustamist nii jäätmevedajate kui ka kohalike omavalitsuste koostööorganisatsioonide tegevuse üle.

Soovitused edastati kokku 79 KOV-ile (sh koostööorganisatsioonid), kellest 65 teavitas ametit rakendatud meetmetest või soovituste täitmisest. Konkurentsiameti analüüs langes ajaliselt kokku ka Kliimaministeeriumi läbiviidava jäätmereformiga, mille eesmärk on parandada olmejäätmete ringlussevõttu. Kuna jäätmereform puudutas otseselt ka jäätmeturu konkurentsiolukorda, analüüsis amet reformi võimalikke mõjusid konkurentsile ning esitas Kliimaministeeriumile oma ettepanekud jäätmereformi eelnõu kooskõlastusringis. Soovitused hõlmasid muu hulgas jäätmeveo- ja käitlushangete lahutamist, jäätmehoolduse korraldamise kuludega arveldamist ja klienditeeninduse korraldamist kohalike omavalitsuse üksuste kaudu ning valdkonnas sisetehingu keelu säilitamist.