Soojuse piirhinna metoodikast

2020. aasta sügisel täiendas Konkurentsiamet metoodilist juhendit "Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted". Täienduste sisseviimisel lähtuti Eesti ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmise vajadusest.

Kuna tiheasustusega piirkondades on eelistatud keskkonnasõbralikumat süsinikuneutraalsel kütusel ja efektiivsel koostootmisel põhinevat kaugkütet, siis suureneb vajadus jätkusuutlikku kaugkütte järele, mis on täna peamine võimalik kütteliik süsinikuneutraalse soojusvarustuse tagamiseks. Ka energiatõhususe direktiivi üheks peaeesmärgiks on: "Energiat peab tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates energia tootmisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja." Lisaks on oluline märkida, et statistilise ülekande raames vajaliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi täitmisesse panustatakse tulevikus ka toodetava soojusenergia kaudu1.  Nimetatud energiasektorit puudutava praktika muutmine toob kaasa ka täiendava vajaduse arvestada kaugkütteseaduse alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel senisest enam soojuse tootmise ja edastamise efektiivsusnäitajaid – kasutegur ja trassikadu, sest nendest näitajatest sõltub otseselt kütuse kulu. Ka kaugkütteseaduse § 5 lõike 1 alusel peab kaugküte olema efektiivne ja jätkusuutlik.

Samuti on soojuse tootmise kasuteguri ja trassikao tehnilise nõude sätestamise eesmärgiks motiveerida soojusettevõtjaid tegema optimaalseid investeeringuid katelseadmetesse kütuste efektiivsemaks kasutamiseks ja kaugküttetrassidesse, et kujundada võrgu tehniline-majanduslik funktsioneerimine trassikao vähendamise eesmärgil, ning kokkuvõttes kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse tootmistegevuse ja jaotusteenuse osutamise jätkamise eest.
 
Eeltoodust tulenevalt sätestatigi metoodilises juhendis soojuse tootmise kasuteguritele ja trassikadudele järgmised tehnilised nõuded: 
a)    soojuse tootmise kasutegurite osas:

  • gaasikütusest mitte alla 92%,
  • vedelkütusest mitte alla 90%,
  • tahkekütusest mitte alla 85%.

b)    trassikadude osas:

  • alates 2021. aastast 14%,
  • alates 2023. aastast 13,5%,
  • alates 2025. aastast 13%,
  • alates 2027. aastast 12,5%,
  • alates 2029. aastast 12%,
  • alates 2031. aastast 11,5%.

Soojuse tootmise kasutegurid sõltuvad kasutatavast kütuseliigist ja katelseadmete koormatusest. Erinevate tehnoloogiate kasutamise tulemusena on kütuste põletamisel katlaseadmetes võimalik saavutada erinev soojuse tootmise kasutegur. Metoodilises juhendis sätestatud soojuse tootmise kasutegurite määramisel on arvestatud ekspertide hinnanguid ja Konkurentsiameti andmebaasis olevate soojusettevõtete tegelikke statistilisi andmeid. Soojuse piirhinna kooskõlastamise protsessis analüüsib amet konkreetse tootmisüksuse kasuteguri muutumist ajas. Analüüsi käigus hinnatakse soojuse tootmisele iseloomulikke näitajaid, nagu soojuse tootmine baaskoormuse ja/või tipukoormuse katlaga ja soojuse tootmismahu vajadus. Nimetatud asjaolude alusel hindab Konkurentsiamet metoodilises juhendis toodud kasutegurite tehniliste nõuete reaalse täitmise võimalust. Kui kasutegurite tehniliste nõuete täitmine osutub majanduslikult ebaotstarbekas, siis võib Konkurentsiamet nõuetest kõrvale kalduda.

Soojuse piirhinna kooskõlastamise protsessis analüüsib Konkurentsiamet konkreetse võrgupiirkonna trassikao muutumist ajas nii absoluutväärtuse (MWh) kui ka suhtelise (%) trassikao näitajate alusel. Analüüsi käigus hinnatakse kaugküttevõrgule iseloomulikke näitajaid, nagu soojustarbimise tihedus (madal või kõrge), soojuse müügimaht (vähenev või suurenev), suveperioodil soojuse tootmine sooja tarbevee vajaduseks (jah või ei), kaugküttevõrgu tehniline seisund (halb või hea) ja vajalike investeeringute mõju soojuse piirhinnale (suurendav või vähendav). Nimetatud asjaolude alusel hindab amet metoodilises juhendis toodud trassikadude tehniliste nõuete reaalse täitmise võimalust. Kui trassikadude tehniliste nõuete täitmise osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, siis võib amet nõuetest kõrvale kalduda.

Lisaks eeltoodule on metoodilises juhendis täiendatud põhjendatud tulunormi ehk kaalutud kapitali keskmise hinna (WACC) rakendamise põhimõtet. Nimelt rakendatakse alates 2021. aastat eraldi WACC-e soojuse tootjatele ja võrguettevõtjatele. Soojusettevõtjatele, kes tegelevad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga rakendatakse eraldi WACC-e soojuse tootmise reguleeritavale põhivarale ning soojuse jaotamise ja müügi reguleeritavale põhivarale.


1  Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 "Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord" seletuskiri lk 3-5, kättesaadav "Menetlusteabe alt: https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/19-0402