2022. aastal võeti vastu tervisehoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (edaspidi TOKVS), mis paneb igale tegevusloa alusel tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale kohustuse sõlmida vastutuskindlustuse leping hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates seaduse jõustumisest. Seadus jõustus 01.11.2024. Seaduse väljatöötamisel väljendas valmisolekut pakkuda tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikku vastutuskindlustust (edaspidi patsiendikindlustus) kolm kindlustusseltsi. Vahetult enne seaduse jõustumist selgus, et kaks neist teenust pakkuma ei hakka, mistõttu jäi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi PZU kindlustus) ainsaks patsiendikindlustuse pakkujaks.
Seoses kohustusliku patsiendikindlustuse kehtestamisega laekus Konkurentsiametile kokku 8 teadet:
- 1 taotlus riikliku järelevalvemenetluse alustamiseks seoses Vandeni Kindlustusmaaklerid AS-i võimaliku konkurentsi kahjustava teabevahetusega;
- 2 taotlust riikliku järelevalvemenetluse alustamiseks seoses PZU kindlustuse küsitud kindlustusmaksetega;
- 5 märgukirja palvega kontrollida ja kommenteerida patsiendikindlustuse turul tekkinud olukorda;
- kümmekond meediapäringut ja kohtumist, mis leidsid kajastust mitmes artiklis.1
Taotluses riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks seoses Vandeni Kindlustusmaaklerid AS-i võimaliku konkurentsi kahjustava teabevahetusega paluti Konkurentsiametil kontrollida, mis andmetest lähtuvad oma kindlustusriski hindamisel kindlustusseltsid, kes kindlustusmaakleri vahendusel Eestis kiiresti turule tulla tahavad. Konkurentsiamet kontrollis pöördumises toodud asjaolusid ja otsustas järelevalvemenetlust mitte alustada.
Taotlustes riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks seoses PZU kindlustuse küsitud kindlustusmaksetega oli põhiprobleemiks välja toodud patsiendikindlustuse toodet pakkuva ettevõtja väidetavalt ebaõiglaselt kõrged kindlustusmaksete hinnad. Taotlustes leiti, et PZU omab patisendikindlustuse kaubaturul turgu valitsevat seisundit ja oma positsiooni kuritarvitades kehtestas ta ebaõiglased kindlustusmaksete hinnad, mis ei vasta ettevõtja tehtavatele tegelikele kuludele. Lisaks leiti, et kuna PZU kindlustus on patsiendikindlustuse kaubaturul ainsaks teenusepakkujaks, siis on kõik tervishoiuteenuse osutajad sunnitud sõlmima ebaõiglaselt kõrgete hindadega lepingud.
Konkurentsiamet ei alustanud järelevalvemenetlust, kuna ameti hinnangul oli ennatlik jaatada PZU kindlustuse turgu valitsevat positsiooni, arvestades, et see on kestnud vähest aega ja see on olnud mõjutatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse jõustumisele eelnevatest ettevalmistavatest tegevustest. Kindlustusseltside põhjenduste kohaselt on oodatust suuremad kindlustusmaksed tingitud asjaolust, et nõuete ja hüvitiste arv kasvab võrreldes vabatahtliku kindlustusega mitmekordselt, mille tagajärjel suureneb ka ettevõtte tööjõukulu. Samuti on kindlustusseltsid mõjutava tegurina välja toonud praktika ja statistiliste andmete puudumist. Andmete puudumine tõstab kindlustustoote riski, mida tuleb ettevõtjal kindlustusmaksete arvelt maandada. Ülaltoodud põhjendustele tuginedes leidis Konkurentsiamet, et nendel asjaoludel ei ole alust arvata, et PZU kindlustus oleks oma
tegevusega turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud ega muid konkurentsiõiguslikke nõudeid rikkunud, mistõttu puudus alus järelevalvemenetluse algatamiseks.
Konkurentsiameti otsused on kättesaadavad ameti dokumendiregistris.2
Viited:
1 Amet: ministeeriumi kehv töö pole kindlustuse süü!
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru