Konkurentsiamet viis 2024. aastal läbi lühianalüüsi, et hinnata ortodontiateenuste konkurentsiolukorda Eestis. Analüüs keskendus turu arengusuundadele viimase kümne aasta jooksul ning tuvastas, et ortodontiateenuste pakkumine on Eestis ebapiisav. Patsientide arv on mitmekordistunud, kuid ortodontide arv on jäänud muutumatuks. Selle tulemusena on tekkinud pikkade ravijärjekordadega turutõrge, mis piirab konkurentsi ning vähendab tarbijate võimalusi leida sobivaimaid teenusepakkujaid ja hinnapakkumisi, tõstes seeläbi ortodontiateenuse hinda.
Konkurentsiameti hinnangul saab riik olukorda parandada, kui valdkonna juhtimist strateegiliselt tõhustada. Olulised meetmed hõlmavad ortodontiateenuse tegevusala reguleerimist viisil, mis võimaldaks teenusepakkujate ringi laienemist, ning ülikoolilt tellitavate hambaarstiõppe ja ortodontia residentuurikohtade arvu suurendamist. Piisav teenusepakkujate arv suurendaks konkurentsi, motiveerides ettevõtjaid kohandama hindu vastavalt turu nõudlusele ja tarbijate ootustele.
Konkurentsiamet ei pea ravijärjekordade lühendamise lahenduseks ühtse järjekordade süsteemi loomist, kuna see vähendaks konkurentsi ja võiks viia kõrgemate hindadeni. Kui riik soovib reguleeritud järjekordade süsteemi, tuleks kehtestada ka ühtne ja reguleeritud hinnakiri. Samuti soovib amet kummutada eksiarvamuse, et Eestis on ortodonte rohkem kui mujal Euroopas. Tegelikult on Eesti üks väheseid riike, kus lihtsamaid ortodontilisi töid ei ole lubatud teha hambaarstidel, mistõttu on siin suurem vajadus eriarstide järele. Kui me siiski tugineme sellele väitele, ei tee see olematuks ravijärjekordade probleemi Eestis.
Konkurentsiamet ei nõustu ka levinud väitega, et pikkade järjekordade põhjus on patsientide tarbijakäitumine. Tegemist on vaba turu teenusega ning inimestel peab olema võimalus teenust kasutada vastavalt oma vajadustele. Pikkade ootejärjekordade tegelik põhjus on teenuse pakkumise piiramine, mitte tarbijate eelistused. Praegune olukord, kus ortodontiat käsitletakse osaliselt avaliku hüvena ja osaliselt vaba turu teenusena, on vastuoluline ning piirab nii patsientide kui ka teenusepakkujate võimalusi.
Ameti esialgseid järeldusi tutvustati 13. juunil korraldatud ümarlaual, kus osalesid Eesti Ortodontide Seltsi, Eesti Hambaarstide Liidu, Tartu Ülikooli, Terviseameti, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Kohtumisel koguti tagasisidet, mis aitas lühianalüüsis välja toodud soovitusi täpsustada. Seetõttu on analüüs koostatud kõigi teenuse pakkumisega seotud osapoolte tagasisidet arvestades. Konkurentsiamet rõhutab, et ortodontiateenuste turutõrke lahendamiseks on vajalik strateegiline riiklik visioon, mis tagab piisava pakkumise ja konkurentsi, et tarbijatel oleks võimalus teha teadlikke ja soodsaid valikuid.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru