Muudatused seadusandluses

Monopoolsed ettevõtjad hakkavad maksma järelevalvetasu

01.01.2022 jõustus konkurentsiseaduse muudatus, mille kohaselt rahastatakse osa Konkurentsiameti eelarvest järelevalvetasudest, mida maksavad reguleeritavate hindadega monopoolsed ettevõtjad. Seaduse muudatuse eesmärk on täiendava rahastamisega tagada paremini konkurentsiameti  võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet. Konkurentsiametile on lisandunud mitmeid Euroopa Liidu tasandi ülesandeid ning neid on lähiajal veelgi juurde tulemas, näiteks EL-i ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimise korraldamine. Lisaks koordineerib amet Eesti poolselt EL-i üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine ja Eesti–Soome gaasiühendus.

Järelevalvetasu hakkavad maksma elektri- ja gaasivõrgu ettevõtjad, kaugküttesektoris võrguettevõtjad ja soojuse tootjad. Analoogselt toimub arvestus ka veesektoris. Järelevalvetasu maksavad ka universaalse postiteenuse osutaja, raudtee infrastruktuuriettevõtjad ning lennujaamade ja sadamate haldajad. Järelevalvetasude suurus on 0,02-0,2% reguleeritud ettevõtja käibest.

Lisaks konkurentsiseadusele muudeti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust, millega määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses järelevalvetasude kehtestamisega lisati elektrituruseadusesse, kaugkütteseadusesse, lennundusseadusesse, maagaasi-seadusesse, postiseadusesse ja sadamaseadusesse viide selle kohta, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Ettevõtjale täiendavat halduskoormust ei lisandu.

Uue rahastamismudeli rakendamisega on monopoolsete ettevõtjate teenuste hindasid võimalik efektiivsemalt reguleerida, nii saavad tarbijad põhjendatud hinnaga kvaliteetset teenust. Samuti tagatakse muudatustega kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine tarbijale vähemkoormaval moel.

Kuna järelevalvetasu maksavad reguleeritavad ettevõtjad, siis kasutatakse ameti eelarvesse lisanduvat raha vaid majandusregulatsiooni rahastamiseks. Amet peab eraldi arvestust konkurentsijärelevalve ja majandusregulatsiooni tegevuskulude üle ning ka tasude laekumise arvestust.

Ebaausad kaubandustavad

2021. aasta 1. novembril jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.04.2019. a direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Seaduse täitmise üle hakkas järelevalvet tegema Konkurentsiamet.

Seaduse eesmärk on kaitsta põllumajandustoodete ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Seadusega kehtestatakse ebaausa kaubandustava kasutamise korral müüja kaitseks eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele lisaks kohaldatavad avalik-õiguslikud õiguskaitsevahendid ning sätestatakse seaduse täitmise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja kord.
Seadus käsitleb ebaausa kaubandustavana üksnes ühe lepingupoole ehk ostja tehtavaid tehinguid või tegusid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mis on ühepoolselt kehtestatud müüja suhtes. Seda seetõttu, et tavapäraselt on üldjuhul ostja tugevamal läbirääkimispositsioonil.

Seadus mõjutab ettevõtjaid, kes tegelevad põllumajandustoote ja toidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale. Loetelu, millised tooted liigituvad seaduse tähenduses põllumajandustooteks ja toiduks, on toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I.  Samuti on põllumajandustooteks ja toiduks selles lisas nimetamata toode, kuid mis on töödeldud toiduks sama lepingu I lisas nimetatud toodet kasutades. Näiteks kuuluvad lisaks tavapärastele põllumajandustoodetele ja toidule (piim, leib, sai, juust jne), põllumajandustoodete alla ka elusloomad, lõikelilled, taimed, taimesibulad, teravili ja loomasööt.

Seaduses on loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud (nt. ostjal on keelatud tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul seaduses sätestatud päevast arvates) ning seitse ebaausat kaubandustava (nt ostjal on keelatud nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude katmist) on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud.

Eestis ei ole ebaausaid kaubandustavasid seadusandlikul tasandil varem reguleeritud, seega on Konkurentsiameti jaoks tegemist täiesti uute ülesannetega uues valdkonnas.