Vesivarustus

Vesivarustuses puudub konkurents ja hinna kooskõlastab Konkurentsiamet. Vee-ettevõtja on olulist vahendit omav väga tugevas monopoolses seisundis olev ettevõte. Arvestades seadusandlust, on veevõrk mõningal määral sarnane elektrivõrguga, kus paralleelse võrgu ehitamine ei ole mõistlik ja on vaid väga üksikud näited konkureerivast torustikust. Lisaks määrab vee-ettevõtja oma territooriumil kohalik omavalitsus. Vesivarustust ja kanalisatsiooni võib lugeda vanimaks monopoliks ja võib eeldada, et selline monopoolne seisund säilib ka kaugemas tulevikus.

2022. aastast kuuluvad Konkurentsiameti hinnaregulatsiooni alla kõik vee-ettevõtted. Enne 2021. aasta lõpus jõustunud seadusemuudatust oli ameti regulatsiooni all 60 ettevõtet. 2022. aastast lisandus üle 10 valda teenindavat ettevõtet (millele lisanduvad väiksemad, sh arenduspiirkondi teenindavad ettevõtted). Erinevalt energeetikasektorist on enamik ettevõtteid munitsipaalomandis. Erand on börsil noteeritud AS Tallinna Vesi, mille enamusosanik on omakorda 55,06%-ga Tallinna linn.

Aastatel 2020–2022 viidi Keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostöös teiste valitsusasutustega, sh Konkurentsiameti, Euroopa Komisjoni ja OECD ekspertidega läbi projekt Eesti veemajanduse jätkusuutlikkuse hindamiseks. Selle tulemusel koostas OECD Eestile veemajanduse analüüsi ja edasise tegevuskava (https://read.oecd-ilibrary.org/environment/towards-sustainable-water-services-in-estonia_b82d71c6-en#page1). Tegevuskavas anti Eestile mitu soovitust veemajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks riiklikul tasemel, millest mitu soovitust puudutasid muu hulgas praegu kehtivat ja Konkurentsiameti rakendatavat hinnaregulatsiooni. Neist peamised nägid ette veeteenuse hindade läbivaatamise muutmist perioodiliseks, stiimulite väljatöötamist vee-ettevõtete konsolideerimisplaanide elluviimise hoogustumiseks ja tegevuse efektiivsuse suurendamiseks ning vee-ettevõtete tulemuslikkuse hindamise raamistiku väljatöötamist ja avalikustamist, mis suunaks vee-ettevõtteid kasutama tõhusamaid ja tulemuslikemaid lähenemisviise veeteenuse tagamisel.

OECD asus soovitustes muu hulgas seisukohale, et Konkurentsiametil on veeteenuse hinna taskukohasuse tagamisel mõistlik jätkata veeteenuse hinnas kapitalkulu komponendi arvestust senistel alustel, rakendades vajadusel ja ettevõttepõhiselt tavapärasest erinevat vara amortiseerimise aega, mille kriteeriumid avaldatakse metoodikas selguse ja läbipaistvuse tagamiseks.