2020. aasta tõi gaasiturul kaasa mitmeid suuremaid muudatusi. Aasta algusest alustas tööd Eesti-Soome vaheline ühendus Balticconnector. Selle tulemusena avanes ka ühine Soome, Eesti ja Läti (FINESTLAT) turupiirkond, mis tähendab Euroopas ainulaadset lähenemist kus kolme riigi peale ei ole piirkonna siseselt gaasi liikumisele seatud piirangut tariifi näol, ning seatud on ühine sisendtariif turupiirkonnale. Lisaks alustas tööd ka Eesti-Läti ühine bilansipiirkond, ühiste tüüptingimustega, võimaldades turuosalistel piirkonnas kaubelda, sõlmides lepingu vaid ühe süsteemihalduriga (TSO).
Balticconnector
Eesti-Soome vaheline ühendus Balticconnector, tehnilise võimsusega 81 GWh/päevas alustas 2020. aasta alguses tööd. Siiski on oluline märkida, et Balticconnectori võimsus pole täiel määral turu kasutusse jõudnud, probleemiks on olnud Eesti poolel kahe kompressorjaama (Puiatu ja Paldiski) mittetähtaegne valmimine (planeeritud algselt 2020. aasta suveks), ning määramatus nende valmimistähtaja osas, mis kahjuks kestab jätkuvalt edasi ka 2021. aastal. Seetõttu oli 2020. aastal Balticconnectori suunal Eestist-Soome kasutatav keskmiselt vaid 29 GWh/päevas (36 % tehnilisest võimsusest) ja Soomest-Eestisse 44 GWh/päevas (54% tehnilisest võimsusest).
Balticconnector ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine peaksid eelduslikult looma Soomele ligipääsu Inčulkansi gaasihoidlale ning pärast Leedu-Poola ühenduse (GIPL) käiku andmist võimaldama regiooni liitumise Euroopa gaasivõrgustikuga.
Balticconnectori projekti läbi on ühendatud Baltimaade ja Soome gaasi ülekandevõrgud, eesmärgiga parandada piirkondliku varustuskindlust ning tekitada positiivse keskkonna toimiva piirkondliku gaasituru arenguks. Piirkondlik suurem turumaht loob eeldused täiendavatele tarneahelatele, millega tagada Venemaa mõju vähenemine gaasivarustuses. Turgude ühendamine läbi infrastruktuuri toob kasu läbi turu integratsiooni ja konkurentsi suurenemise. Turgude ühendamisel on oodata gaasi turuhindade ühtlustumist Balti riikides ning Soomes ja ühest gaasitarnijast tuleneva võimaliku geograafilise hinnadiskriminatsiooni vähenemist. See võib vähendada gaasi hinda lõpptarbija jaoks. Lisaks sellele on suuremal ühendatud ja avatud turul rohkem võimalusi konkureerivatele gaasipakkujatele.
Täielikult saab Balticconnectori projekti loodavat soosivat mõju turule näha aga siiski alles siis kui Balticconnectori võimsused saavad turule täismahus kättesaadavaks. 2020. aasta jooksul on kestvate piirangute tõttu olnud turu poolt kuulda palju rahulolematust, kuna turu vajadus kauplemiseks on olnud oluliselt suurem kui siiani turule antud võimsus on seda võimaldanud ning turu poolt soositum suund Eesti-Soome, on pidevalt täis müüdud.
Balticconnectori projekt (maksumusega 250 miljonit eurot, millest on Euroopa Liidu rahaline toetus 75%), mille ehitasid kahasse Eesti ja Soome süsteemihaldurid, koosneb järgmistest osadest:
- Inkoo - Paldiski 77 km pikkune merealune torustik Soome lahes (toru läbimõõt 500 mm, maksimaalne töörõhk 80 bar);
- Siuntio - Inkoo 20 km pikkune maismaatorustik Soomes (toru läbimõõt 500 mm, maksimaalne töörõhk 80 bar);
- Kiili - Paldiski 55 km pikkune maismaatorustik Eestis (toru läbimõõt 700 mm, maksimaalne töörõhk 54 bar);
- Kiili gaasirõhu reguleerimisjaam;
- Inkoo maagaasi mõõtejaam koos kompressorjaamaga;
- Paldiski maagaasi mõõtejaam koos kompressorjaamaga.
Balticconnectori projekti kaasnevaks projektiks oli Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt (maksumusega 37 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu rahaline toetus oli 50%), mille ehitas Elering AS ja mis koosneb järgmistest osadest:
- Karksi (kahesuunaline) maagaasi mõõtejaam;
- Lilli liinikraanisõlm;
- Puiatu kompressorjaam.
Karksi maagaasi mõõtejaam ja Lilli liinikraanisõlm valmisid 2019. aasta lõpuks, Puiatu kompressorjaama ja Paldiski kompressorjaama osas on aga valmimistähtaeg korduvalt terve 2020. aasta vältel edasi lükkunud. Tõenäoliselt valmib Puiatu kompressorjaam siiski 2021. aasta esimeses pooles ja Paldiski millalgi pärast seda.
2019. aasta lõpuks valmis torustik, mis võimaldas ühenduse osalise koormusega (kuni 35 GWh/päev) kasutusse võtta alates 01.01.2020. Pärast Eesti poolsete kompressorjaamade (Paldiski ja Puiatu) valmimist, on võimalik kasutada ülekandevõimsust 73,5 GWh/päev. Pärast Tallinn-Vireši gaasitorustiku täiendavat remonti (2021-2022) saab võtta kasutusse projekteeritud võimsuse 81 GWh/päev.
Balticconnector on 2020. aastal olnud aktiivses kasutuses, peamiselt transportides gaasi Inčukalnsi maa-alusest gaasihoidlast Soome, suunal Eestist Soome on kaubanduseks antud võimsusest kauplemiseks ära kasutatud 87%.
FINESTLAT turupiirkonna loomine
Balti riikide ja Soome regulaatorite (Konkurentsiamet, Public Utilities Commission (LV), National Energy Regulatory Council (LT) ja Energiavirasto (FI)) koostöös viidi 2017.aastal läbi rahvusvaheline hange konsultandi leidmiseks, kes tegi uurimistöö „Maagaasi sisend-väljundsüsteemi hinnamudeli loomine Balti riikide ja Soome ühtsele gaasiturule“.
Uuringu tulemusena lepiti kokku postmark lähtehinnameetodi kasutamine Balti riikide ja Soome turupiirkonnas, sest uurimusest selgus, et postmark lähtehinnameetod võimaldab parimat sotsiaalset heaolu gaasi kasutajatele, kuna võrdsete sisendhindade puhul saab kõige odavam pakutav gaas alati turule.
Kuna Eesti, Soome ja Läti süsteemihaldurid ei saanud Leedu süsteemihalduriga kulude kompenseerimise (ITC) osas kokkuleppele, siis loodi 2020. aastast ühine turupiirkond Soome, Eesti ja Läti riikide koostöös (FINESTLAT turupiirkond). Erimeelsuste peamiseks allikaks oli Leedu soov saada teistelt osapooltelt kompensatsiooni Leedu gaasitaristusse tehtud ja tehtavate investeeringute eest. Siiski töö Leedu liitmiseks ühise turupiirkonnaga jätkub.
FINESTLAT turukorraldus tagab tarbijatele piirkonna sisenditel madalaima pakutava gaasihinna turule pääsu kõigi kolme riigi gaasiturgudele, ilma täiendavate kuludeta riikidevahelistes ühenduspunktides.
Eesti-Läti ühine bilansipiirkond
Eesti-Läti ühine bilansipiirkond käivitati 01.01.2020.
Ühise bilansipiirkonna käivitamiseks loodi eelnevalt ühised Eesti – Läti gaasipiirkonna ülekandevõrgu kasutamise tüüptingimused („Standard Terms and Condition of the Network Rules“) ja bilansiteenuse kasutamise tüüptingimused („Standard Terms and Conditions of the Gas Balancing Rules“). Tüüptingimused loodi süsteemihaldurite (Elering AS ja AS Conexus Baltic Grid) poolt ja need kooskõlastasid regulaatorid (Konkurentsiamet ja Public Utilities Commission of the Republic of Latvia).
Ühise bilansipiirkonna eeliseks on bilansihalduri ebabilansi arvestamine piirkonna, mitte riigi põhiselt, mis peaks mõlemas riigis tegutsevale bilansihaldurile andma bilansihoidmise kulude kokkuhoidu.
Konkurentsiameti 30.09.2019 otsusega nr 7-10/2019-007 kooskõlastati „Ühised võrgulepingu tüüptingimused“ ja „Gaasi bilansireeglite tüüptingimused“, mis on avaldatud (inglisekeelne originaal ja eestikeelne tõlge) veebilehel.
2020. aasta jooksul täiendati ühiseid võrgulepingu tüüptingimusi veelgi, mis kooskõlastati Konkurentsiameti 23.04.2020 otsusega nr 7 10/2020 001 ning mis hakkasid kehtima 01.06.2020.