Konkurentsiamet viis läbi analüüsi¹, et välja selgitada riskid, mis puudutavad Elektrilevi OÜ sõltumatust Eesti Energia AS-i kontsernist. Praeguste arengute juures muutub Elektrilevi OÜ kui Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja tegevus elektrituru korraldamisel aina olulisemaks. Seega on vajalik, et ettevõtja kohtleks jaotusvõrgu teenuseid pakkudes ja hankides turuosalisi võrdselt ning et tema sõltumatus samasse kontserni kuuluvast elektri müüjast ja tootjast Eesti Energia AS-ist ning tema tütarettevõtetest oleks vajalikul määral tagatud.

Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade Euroopa elektrituru korraldusest Eesti näitel, seda käsitlevast regulatsioonist ja nõuetest ning liikmesriikidele võimaldatud paindlikkusest turukorralduse osas. Koostati ülevaade elektrienergia kauplemisest hulgiturul, kahepoolsest kaubandusest ja turujärelevalvest. Analüüsis käsitleti hinnaregulatsiooni võimalikkust ja erinevaid viise ning võrdlusena elektrituru korraldust erinevate näidete abil väljaspool Euroopat ja toetusmeetmeid, mida Euroopa riigid 2021/2022 talveperioodil hüppeliselt kasvanud energiahindadega võitlemiseks vastu võtsid.

Eesti ja teised Balti riigid moodustavad osa Euroopa ühtsest elektriturust. Euroopa ühtne elektriturg tähendab, et eri hinnapiirkondade vahel on mitu ühendust ja elekter kandub madalama hinnaga piirkonnast (rohkem tootmist) kõrgema hinnaga piirkonda (rohkem tarbimist) ning seda vastavalt piirkondade vaheliste ühenduste võimekusele. Eesti elektrisektorit iseloomustab väga tugev sõltuvus elektribörsist, kus ei ole levinud kahepoolsed lepingud. 2022.

Tulenevalt 2022. aasta geopoliitilisest olukorrast kasvas tõenäosus gaasitarnete peatumiseks Venemaalt. Selle riski realiseerumisel oleks olnud tegemist kõrgendatud riskiga hädaolukorraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938 järgi, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid. See tähendab, et kõigile tarbijatele ei ole võimalik maagaasi tarneid tagada, mistõttu täiendati 2022. aastal maagaasiseadust.

Regulatsiooniteenistus teeb järelevalvet ja reguleerib hindu elektri, maagaasi, kaugkütte ja vee valdkondades. Teenistuse fookuses on energia ja vee sektorite ning raudtee- ja postiteenuste turu kontrollimine. Lisaks lahendab amet lennujaama- ja sadamatasudega seotud vaidlusi.

RAGN-SELLS AS on jäätmekäitlusettevõtja, mis tegeleb peamiselt olmejäätmete kogumise ja veoga. Lisaks kuulus RAGN-SELLS AS-ile osalus OÜ-s AMESTOP, mis tegeleb Jõgevamaal Tormas asuva prügila haldamisega. Aktsiaselts Väätsa Prügila tegeleb Järvamaal Väätsa lähedal asuva prügila (Väätsa prügila) opereerimisega.

2021. aasta lõpus esitas Läti äriühing A/S Dobeles Dzirnavnieks koondumise teate, mille kohaselt soovis omandada valitseva mõju AB Baltic Mill üle. Konkurentsiamet andis 16.05.2022 koondumisele loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused.

Konkurentsiamet tegi 5. oktoobril 2022 otsuse, millega keelas Aktsiaseltsi Eesti Post ja tema ainukese konkurendi AS-i EXPRESS POST koondumise. Tegemist on juba teistkordse keelamisega. Samad ettevõtjad soovisid koonduda ka 2011. aastal, kui Konkurentsiamet samuti tehingule luba ei andnud.

Koondumiste kontroll ex-ante regulatsioonina mängib konkurentsi toimimise seisukohast äärmiselt olulist rolli. Koondumiste kontrolli kaudu on võimalik ära hoida konkurentsi kahjustavate ühinemis- ja omandamisetehingute toimumine ning seeläbi turgu valitseva (sh monopoolse) seisundi tekkimine.

2022 jõudis Riigikohtus lõpule kohtuasi, mis oli seotud postiettevõtjate tegevusega. Konkurentsiametile esitas kaebuse AS Eesti Post, milles väitis, et soovis osta AS-ilt Express Post varahommikust kojukande teenust, et seda siis kirjastustele edasi müüa. AS Express Post tegeleb perioodika varahommikuse kojukandega suuremates linnades ja nende lähiümbruses, osutades teenust peamiselt oma emaettevõtjatest kirjastustele AS-ile Ekspress Grupp ja AS-ile Postimees Grupp.