Konkurentsiamet rakendab raudteeteenuste turul meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks. Samuti on Konkurentsiameti üks oluline ülesanne raudtee-ettevõtjate esitatud kaebuste lahendamine.
2011. aastal võeti lennundusseadusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ1 lennujaamatasude kohta, mille eesmärk oli kehtestada Euroopa Liidus lennujaamatasusid reguleeriv üldine raamistik.
Vesivarustuses puudub konkurents ja hinna kooskõlastab Konkurentsiamet. Vee-ettevõtja on olulist vahendit omav väga tugevas monopoolses seisundis olev ettevõte. Arvestades seadusandlust, on veevõrk mõningal määral sarnane elektrivõrguga, kus paralleelse võrgu ehitamine ei ole mõistlik ja on vaid väga üksikud näited konkureerivast torustikust. Lisaks määrab vee-ettevõtja oma territooriumil kohalik omavalitsus. Vesivarustust ja kanalisatsiooni võib lugeda vanimaks monopoliks ja võib eeldada, et selline monopoolne seisund säilib ka kaugemas tulevikus.
Tarbijatele soojuse varustuskindluse tagamine on soojusettevõtja üks olulisem kohustus. Venemaa sõda Ukraina vastu seadis maagaasituru tugeva surve alla kogu Euroopa Liidus. Näiteks on maagaasitarneid EL-i liikmesriikidesse vähendatud ja võttes arvesse nõuet tasuda gaasitarnete eest rublades, mis on vastuolus Euroopa Liidus seatud sanktsioonidega Venemaa vastu, on mitmes liikmesriigis paiknevatele ettevõtetele Vene gaasi müük peatunud.
Konkurentsiamet soovis seoses drastiliselt suurenenud soojuse hinnaga AS-ilt Utilitas Tallinn tegevuskava, mis vähendaks sõltuvust maagaasist ja langetaks tarbijatele soojuse hinda.
Ettevõtja esitatud tegevuskava järgi on esmajärjekorras plaanis jääksoojuse kasutamine (lisa pesurite lisamine) ettevõtja koostootmisjaamades. Ameti hinnangul on tegemist vajalike investeeringutega, mis tuleb viia ellu võimalikult kiiresti, eeldatavalt juba eelseisvaks kütteperioodiks.
Konkurentsiameti hinnangul ei olnud Adven Eesti AS-i Tallinna kaugküttepiirkondades (Kesklinn, Pirita, Nõmme ja Põhja-Tallinn), kus soojust toodetakse ainult maagaasist, soojusvarustus majanduslikult efektiivne ega vastanud tarbijate ootustele osta mõistliku hinnaga soojusenergiat. Soojuse hinnad on nendes võrgupiirkondades väga palju tõusnud. Seetõttu teavitas Konkurentsiamet, et Adven Eesti AS peab viivitamatult hakkama ette valmistama soojuse ostmise konkursi väljakuulutamist ja avaldama vastava teate hiljemalt 01.04.2022.
Erinevalt elektri- ja gaasihinnast ei kujune kaugkütte hind turutingimustes, vaid selle kooskõlastab Konkurentsiamet. Kaugküttesektor on viimase kümnendi jooksul teinud läbi väga olulise arengu. Kui 2008. aastal toodeti soojust näiteks Tallinna kaugküttevõrku pea 100% maagaasist, siis praegu on seal gaasi osakaal vähenenud u 30%-ni. Analoogselt on gaasi- ja vedelkütuse tarbimine vähenenud ka teistes kaugküttevõrkudes. Suurematest kaugküttevõrkudest on Tartu ja Pärnu valdavalt puiduhakkel ning Narva ja Kohtla-Järve-Jõhvi võrgupiirkonnas valdavalt põlevkivil ja põlevkivigaasil.
2022. aasta algus tõi kaasa gaasihindade vähenemise vahemikku 70–100 €/MWh, kuid kahjuks ei kestnud madala hinna periood kuigi kaua. Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu häiris oluliselt maailma energiasüsteemi. See põhjustas kõrgetest energiahindadest tingitud raskusi ja suurendas energiajulgeolekuga seotud probleeme, tuues esile EL-i liigse sõltuvuse Venemaalt imporditavast gaasist, naftast ja kivisöest. Probleemi lahendamiseks hakati astuma samme energiasõltuvuse vähendamiseks Venemaast.
Gaasi tarbimine on Eestis aastatega langenud ja seoses kalli hinnaga võib ennustada jätkuvat tarbimise langust ja üleminekut alternatiivsetele energiaallikatele. Erinevalt Lääne-Euroopast ei ole maagaasil siin hoonete kütmisel nõnda oluline roll. Eestis on enam levinud kütte liik kaugküte, kus gaasi kasutamine on aastatega vähenenud ja praeguse kõrge hinna juures jätkab sama suunda. Maagaasi tarbijahind koosneb kolmest komponendist: maagaas, võrguteenus ja aktsiis. Kodutarbija hind koosneb neljast komponendist – lisatakse juurde ka käibemaks.
Konkurentsiamet viis läbi järelevalvemenetluse, mis puudutas Elektrilevi OÜ tegevust seoses Hiiumaal tekkinud probleemiga, kus tootjad ei saanud võrguga liituda1. Elektrilevi OÜ andis 2022. aasta jaanuaris avalikult teada, et keeldub võrgupiiratuse tõttu Hiiumaal edaspidi liitumispakkumiste väljastamisest tootjatele, kes soovivad tootmist võrku anda. Konkurentsiamet leidis, et Elektrilevi peab vaatamata võrgupiiratuse tekkimisele Hiiumaal siiski liitumispakkumisi väljastama.