Koondumiste kontroll

Foto: Kersti Telve

Koondumiste kontroll ja konkurentsi toimimine

Koondumiste kontroll ex ante regulatsioonina mängib konkurentsi toimimise seisukohast äärmiselt olulist rolli. Koondumiste kontrolli kaudu on võimalik ära hoida konkurentsi kahjustavate ühinemis- ja omandamisetehingute toimumine ning seeläbi turgu valitseva (sealhulgas monopoolse) seisundi tekkimine.

Konkurentsi säilimise tagamise ja turgu valitseva (sealhulgas monopoolse) seisundi tekkimise ennetamise kaudu aitab koondumiste kontroll ära hoida kahjusid, mida monopoolses seisundis olev ettevõtja saaks tarbijatele või ühiskonnale tervikuna põhjustada. Kuivõrd võib eeldada, et monopoolne turustruktuur viib toodangu piiramise ja majandusliku tõhususe vähenemiseni, siis peaks selle loomulik tagajärg olema konkurentsipoliitika sallimatus igasuguste turustruktuuri kahjustavate tegevuste suhtes (eelkõige turule juurdepääsu takistavad tegevused või turuosaliste arvu vähenemiseni viivad koondumised) . Siinjuures on siiski oluline märkida, et koondumiste kontrolli kaudu on võimalik piirata üksnes ettevõtjate kasvu, mis tekib ühinemiste ja omandamiste teel, mitte orgaanilist kasvu, mistõttu ei välista koondumiste kontrolli olemasolu monopolide teket.

Samas ei seisne koondumiste kontroll ainult tulevikus toimuda võivate turgu valitseva seisundi kuritarvituste ennetamises, vaid koondumiste kontroll aitab säilitada konkurentsi toimimist soodustavaid turustruktuure, mis omakorda viib tarbijate heaolu suurenemiseni. Turgudel, kus toimib tõhus konkurents, tegutseb mitmeid ettevõtjaid ja tarbijatel on võimalus valida endale sobiva hinna- ja kvaliteeditasemega toode või teenus.  Konkurentsisurve puudumine omakorda võimaldab ettevõtjal kasumlikult hindu tõsta, vähendada kaupade ja teenuste mahtu, valikut või kvaliteeti, samuti vähendada innovatsiooni, uute toodete väljatöötamist jne. 

Kuidas aga konkurentsi toimimist mõõta? Universaalset mõõdikut ilmselt ei leidu, sest kaubaturud on erinevad ning arvesse tuleb võtta konkreetseid turge iseloomustavaid tegureid. Siiski on ettevõtjate turuosad ning kaubaturu üldine kontsentratsioonitase üheks levinumaks viisiks, kuidas iseloomustada konkurentsiolukorda kaubaturul. Kaubaturu kontsentratsioonitaseme mõõtmiseks kasutatakse üldjuhul Herfindahl-Hirschmani indeksit (HHI) .  HHI võib ulatuda nullilähedasest kuni 10 000-ni (monopoli puhul). 
Konkurentsiamet on jälginud kontsentratsioonitaset tarbijale esmatähtsate toodete-teenuste kaubaturgude osas (pangandus, jaekaubandus, mootorikütuste jaemüük). Tegemist on valdkondadega, mis mõnedes lähiriikides on ülimalt kontsentreerunud ning mille osas sellest tulenevalt kohaldub eriregulatsioon. Eestis on nimetatud valdkonnad mõõdukalt kontsentreerunud ning seda hoolimata mõnedest toimunud koondumistest ning ettevõtjate turult väljumistest.

Pangandus

Panganduses on traditsiooniliselt turuliider olnud Swedbank AS ning suuruselt teise turuosaga AS SEB Pank. Samas on turul mitmeid teisi panku, mis suurematele konkurentsisurvet avaldavad – 2021. aastal olid nendest suurimateks AS LHV Pank, Luminor Bank AS ja Coop Pank AS.

Viimastel aastatel on panganduse valdkonnas aset leidnud ka mõned koondumised. 2017. aastal andis Euroopa Komisjon loa koondumisele, millega DNB Bank ASA ja Nordea Bank AB ühendasid on panganduse alase äritegevuse Baltikumis, asutades Luminor panga .  Konkurentsiamet menetles Danske Bank A/S turult lahkumise ja kliendiportfelli üleandmisega seotud tehinguid. AS LHV Pank sai loa omandada Danske Bank A/S Eesti filiaali osa, mis koosnes eraklientide laenu- ja liisingulepingutest koos neid teenindavate töötajatega , ning Leedu filiaali osa, mis pakkus laenutooteid äriklientidele . Samas ei ole nimetatud koondumised oluliselt mõjutanud kontsentratsioonitaset, vaid on konkurentsiolukorrale pigem positiivset mõju avaldanud.

Konkurentsiamet vaatles pankade turuosasid ja turu kontsentratsioonitaset pangahoiuste ja pangalaenude osas 30.06 seisuga aastal 2011, 2016 ja 2021.  Pangahoiuste osas oli HHI vastavalt 2878, 3010 ja 2790 ning pangalaenude osas 2600, 2484 ja 2668. Seega ei ole pangahoiuste ja -laenude turul kontsentratsioonitase oluliselt muutunud ning peegeldab asjaolu, et ehkki turuliider Swedbank AS on omanud u 40%-ist turuosa, on tegemist siiski valdkonnaga, kus konkurents toimib ning tarbijatel on valikuvõimalusi.

Jaekaubandus

Eestis on toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubandus olnud valdkond, mida võib tuua konkurentsitiheda kaubaturu näitena. Võrreldes näiteks naaberriikidega, kus kaubaturg jaguneb mõne üksiku jaeketi vahel, on Eesti tarbijal oluliselt suurem valikuvõimalus – Coop Eesti Keskühistu, MAXIMA Eesti OÜ, Selver AS, Rimi Eesti Food AS, AS Prisma Peremarket, Aktsiaselts OG ELEKTRA ja RRLektus Aktsiaselts. Eeltoodut illustreerib ka turu kontsentratsioonitase – aastatel 2017-2020 oli HHI vastavalt 1405, 1454, 1487 ja 1470.  
Toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubanduse valdkonnas on Konkurentsiamet viimaste aastate jooksul menetlenud ühte koondumist, andes loa Selver AS-i ja ABC Supermarkets AS-i koondumisele.

Mootorikütuste jaemüük

Mootorikütuse jaemüügi valdkonnas on turg jagunenud peamiselt nelja suurema tanklaketi vahel – aktsiaselts Olerex, Circle K Eesti Aktsiaselts, AS Alexela ja Neste Eesti Aktsiaselts. Lisaks tegelevad mootorikütuste jaemüügiga veel mitmed ettevõtjad, näiteks AS TARTU TERMINAL, Aktsiaselts KROONING jt.

Mootorikütuste jaemüügi valdkonnas on viimaste aastate jooksul aset leidnud ka mõned koondumised. Detsembris 2017 andis amet loa aktsiaseltsi AQUA MARINA ja aktsiaseltsi „Johnny“ osa koondumisele tingimusel, et AS Aqua Marina täidab endale võetud kohustused . Aktsiaselts AQUA MARINA on valitseva mõju kaudu seotud aktsiaseltsiga Olerex ja aktsiaselts „Johnny“ opereeris Favora kaubamärgiga tanklaid. Menetluse käigus kogutud teabele (sh läbiviidud tarbijauuringu tulemustele) tuginedes leidis Konkurentsiamet, et koondumise järgselt oleks aktsiaselts Olerex omanud suurt turujõudu Põlva ja Võru piirkonnas. AS Aqua Marina võttis konkurentsi kahjustumise vältimiseks kohustuse võõrandada kaks tanklat Võrus ja ühe Põlvas.

Veebruaris 2018 andis Konkurentsiamet loa Alexela Tanklad OÜ ja Euro Oil Aktsiaseltsi koondumisele tingimusel, et Alexela Tanklad OÜ täidab endale võetud kohustused .  Konkurentsiamet leidis, et koondumisega tugevneks Alexela Tanklad OÜ turuliidri positsioon mootorikütuste jaemüügil Karksi-Nuia ja Ellamaa piirkonnas ning Alexela Tanklad OÜ võttis konkurentsi kahjustuse vältimiseks kohustuse võõrandada Euro Oil kaubamärgiga tankla Karksi-Nuias ja Ellamaal. 2018. aastal andis Konkurentsiamet loa ka aktsiaseltsi AQUA MARINA ja Circle K Eesti Aktsiaseltsi osa koondumisele, mille objektiks oli tankla Ida-Virumaal Kukrusel.

Koondumised ei ole siiski oluliselt mõjutanud kontsentratsioonitaset mootorikütuste jaemüügi valdkonnas.  Kui 2017. aastal oli HHI 2043, siis 2020. aastal oli HHI 2280.

Eeltoodu näitab, et nii pangalaenude kui pangahoiuste, jaekaubanduse ja mootorikütuste jaemüügi valdkonnas Eestis tegutseb mitmeid ettevõtjaid ning turud on mõõdukalt kontsentreerunud. Oma osa võib siinjuures olla ka regulatiivsel heidutusel, mis on väga oluline aspekt koondumiste kontrolli juures. Ainuüksi asjaolu, et koondumiste kontroll eksisteerib, võib ajendada ettevõtjat konkurentsi kahjustavat tehingut mitte tegema. Tänu koondumiste kontrolli olemasolule tuleb harva ette juhtumeid, kus ettevõtjad püüavad koonduda monopoliks. Seda eelkõige seetõttu, et ettevõtja on teadlik sellise tehingu võimalikust keelamisest konkurentsiasutuse poolt.

Konkurentsiamet on täie tõsidusega suhtunud konkurentsi toimimist soodustavate turustruktuuride säilitamisse kõikides valdkondades, kuid erilist tähelepanu pöörab amet just sellistele kaubaturgudele, kus käibivad kaubad või teenused on tarbijatele esmatähtsad.

Koondumiste kontroll 2021. aastal

Koondumiste kontroll kohaldub, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Koondumist, mida peab kontrollima Konkurentsiamet, ei või jõustada enne, kui on tehtud koondumist lubav otsus.

Koondumisest tuleb Konkurentsiametile teatada pärast lepingu sõlmimist, valitseva mõju omandamiseks tehingu või toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist, kuid enne koondumise jõustamist. Koondumisest võib teatada ka Konkurentsiametile niipea, kui pooled näitavad piisavalt kindlalt oma kavatsust koondumine lõpule viia.

2021 oli koondumise teadete arvu poolest rekordaasta. 2021. aastal esitati 53 koondumise teadet, lisaks tuli 7 menetlust üle 2020. aastast. Seega oli 2021. aastal menetluses kokku 60 koondumise teadet. Seejuures tehti 55 koondumist lubavat otsust seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul ning kolme 2021. aastal teatatud koondumise puhul alustati täiendav menetlus.

Täiendav menetlus viiakse läbi, et koguda täiendavaid andmeid ning selgitada välja, kas kontrollitava koondumise korral esineb konkurentsi kahjustavaid asjaolusid. Täiendava menetluse pikkus võib seaduse kohaselt olla kuni neli kuud.  2021. aastal teatatud koondumiste osas alustatud täiendavate menetluste puhul ühel juhul andis Konkurentsiamet koondumisele loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused (Elektrilevi OÜ / Imatra Elekter AS) ning kaks menetlust jätkuvad 2022. aastal (A/S Dobeles Dzirnavnieks / AB Baltic Mill, RAGN-SELLS AS / Aktsiaselts Väätsa Prügila).

Koondumisviiside järgi jaotusid koondumised järgmiselt:

  • 45 koondumise puhul oli tegemist ettevõtja poolt valitseva mõju omandamisega teise ettevõtja või tema osa üle (konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p 2);
  • 7 koondumise puhul oli tegemist ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamisega kolmanda ettevõtja või tema osa üle (konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p 3);
  • Ühel juhul oli tegemist eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemisega (konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p 1). 

Kohtumenetlused

2021. aastal said lõpliku lahenduse kaks kohtuvaidlust, mis puudutasid Konkurentsiameti 2018. aastal tehtud koondumise otsuseid.  
Konkurentsiamet keelas 21.09.2018 otsusega nr 5-5/2018-058 OÜ R-S Valdus ja Aktsiaseltsi Väätsa Prügila ettevõtja osa koondumise. OÜ R-S Valdus üle omab valitsevat mõju RAGN-SELLS AS, mis jäätmete kogumise ja veoga tegelev äriühing. Aktsiaselts Väätsa Prügila tegeleb prügila haldamisega. Koondumise menetlemisel selgus, et koondumine mõjutaks eelkõige kahte üksteisega vertikaalselt seotud jäätmekäitlusteenust: (i) olmejäätmete kogumine ja vedu ning (ii) segaolmejäätmete lõppkäitlus prügilates. Kuivõrd mõlemad kaubaturud olid väga kontsentreeritud, siis oleks koondumine Konkurentsiameti hinnangul kahjustanud konkurentsi kummalgi kaubaturul. Vertikaalselt seotud olmejäätmete käitlusteenuste koondumine ühe ettevõtja kätte oleks andnud talle olulised eelised väheste konkurentide ees ning seeläbi kahjustanud konkurentsi.

OÜ R-S Valdus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti otsuse tühistamiseks ja koondumise lubatavuse tuvastamiseks. Ühtlasi leidis OÜ R-S Valdus, et Konkurentsiamet ei teinud koondumist keelavat otsust tähtaegselt. Kohtumenetluses eraldati otsuse tähtaegsuse vaidlus otsuse sisulise osa vaidlusest. Otsuse tähtaegsuse vaidlus KonkS § 28 lg 31 tõlgendamise osas sai lahenduse 2020. aastal, kui Riigikohus ei võtnud menetlusse OÜ R-S Vaidlus kassatsioonkaebust. Nii Tallinna Halduskohus kui Tallinna Ringkonnakohus toetasid Konkurentsiameti seisukohta ning leidsid, et Konkurentsiamet on OÜ R-S Valdus ja Aktsiaseltsi Väätsa Prügila koondumist keelava otsuse teinud tähtaegselt. 

Tallinna Halduskohus tegi novembris 2020 otsuse, millega jättis OÜ R-S Valdus kaebuse rahuldamata, seejärel esitas OÜ R-S Valdus apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.  Oktoobris 2021 tegi OÜ R-S Valdus avalduse kaebusest loobumise kohta ning Tallinna Ringkonnakohus lõpetas menetluse ja tühistas Tallinna Halduskohtu otsuse. Kaebusest loobumise tingis asjaolu, et RAGN-SELLS AS osales edukalt Paide Linnavalitsuse ja Türi Vallavalitsuse korraldatud avalikul enampakkumisel Aktsiaseltsi Väätsa Prügila aktsiate müügiks.  Detsembris 2021 esitas RAGN-SELLS AS Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt soovib omandada valitseva mõju Aktsiaseltsi Väätsa Prügila üle.

Konkurentsiamet andis 2018. a novembris loa Eesti Energia Aktsiaseltsi tütarettevõtja Enefit Green AS-i ja Nelja Energia AS-i koondumiseks. Eesti Energia Aktsiaselts on riigile kuuluv vertikaalselt integreeritud äriühing, mis on tegev mitmetel tegevusaladel. Lisaks elektri tootmisele ning hulgi- ja jaemüügile hõlmab ettevõtja tegevus muuhulgas põlevkivi kaevandamist, töötlemist ja transporti, jaotusvõrgu haldamist, bilansihalduri teenuseid ja elektrilahendusteenuseid. Nelja Energia AS tegeleb elektrienergia tootmisega taastuvatest energiaallikatest (tuul, biogaas). Koondumise osaliste äritegevuste vahel tekkis horisontaalne kattuvus elektrienergia tootmise ja müügi kaubaturul. Sarnaselt Euroopa Komisjoni praktikaga ei eristanud Konkurentsiamet kõnealuse koondumise puhul taastuvatest energiaallikatest ja muudest energiaallikatest toodetud elektrienergiat ning leidis menetluse tulemusena, et koondumine ei kahjusta oluliselt konkurentsiolukorda. Konkurentsiametil ei olnud alust järeldada, et Eesti Energia Aktsiaselts oleks saavutanud koondumise kaudu võimaluse elektrienergia hindu oluliselt määral ja teistest elektrienergia tootjatest sõltumatult mõjutada, seda eelkõige arvestades Nord Pool elektribörsi toimimise põhimõtteid, Eesti Energia Aktsiaseltsi positsiooni elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ning tuuleenergia sõltuvust ilmastikutingimustest.

Konkurentsiameti otsuse vaidlustasid ELEON AS, AS Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara Tuulepark OÜ, Roheline Elekter AS, Aidu Tuulepark OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja Estwind Energy OÜ (edaspidi kokku ELEON AS jt).  Juulis 2020 tegi Tallinna Halduskohus otsuse, millega jättis ELEON AS jt kaebuse rahuldamata.  ELEON jt esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tegi juunis 2021 otsuse, millega jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. ELEON AS jt esitasid kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus ei võtnud ELEON jt kassatsioonkaebust menetlusse, mistõttu  jääb jõusse Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Seega on kohtuvaidluse tulemusena selge, et Konkurentsiamet on Enefit Green AS ja Nelja Energia AS koondumise menetlemisel teinud õiguspärase otsuse.

Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaselts koondumine

09. juunil 2021 kiitis Konkurentsiamet heaks Elektrilevi OÜ ja äriühingu Imatra Elekter Aktsiaselts koondumise. Koondumise heakskiitmise ja loa andmise tingimuseks oli koondumise osaliste võetavate kohustuste täitmine. Kuna koondumisega põhjustatud konkurentsiprobleeme on võimalik teatud olukordades kõrvaldada koondumise osalistele kohustuste seadmisega, võtsid ka antud koondumise osalised endale konkurentsi kahjustamise vältimiseks kohustused. Võetud kohustused seisnesid selles, et Elektrilevi OÜ võib Imatra Elekter Aktsiaseltsi üle valitseva mõju omandada ainult tingimusel, et Imatra Elekter Aktsiaselts võõrandab Imatra Elekter Aktsiaseltsi ettevõtja osa, mis tegeleb lepingulistele elektrimüügi klientidele elektrienergia jaemüügiga, Elektrilevi OÜ-ga valitseva mõju kaudu mitteseotud omandajale. Imatra Elekter Aktsiaselts jätkab elektrienergia jaemüügiga iseseisvat tegevust ja tavapärasel viisil konkureerimist kuni ettevõtja osa müümiseni.

Mõlemad koondumise osalised tegelevad elektrienergia jaotusvõrgu opereerimisega, jaotusvõrguteenuste pakkumisega, sh üldteenuse osutamisega ning elektrienergia jaemüügiga. Koondumise osaline Elektrilevi OÜ (omandaja) tegeleb teeninduspiirkonnas, mis hõlmab Eesti territooriumi, välja arvatud suurematest aladest Narva ja selle ümbrus, Viimsi, Läänemaa ja osa Pärnumaast. Elektrilevi OÜ jaotusvõrku on ühendatud üle 500 000 era- ja ärikliendi. Teine koondumise osaline Imatra Elekter Aktsiaselts (omandatav) tegeleb oma teeninduspiirkonnas Viimsi vallas, Läänemaal ja Põhja-Pärnumaal. Imatra Elekter Aktsiaseltsi jaotusvõrku on ühendatud üle 25 600 era- ja ärikliendi. Ühtlasi tegelevad koondumise osalised, nii Elektrilevi OÜ emaettevõtja Eesti Energia Aktsiaselts kui ka Imatra Elekter Aktsiaselts ka elektrienergia jaemüügiga Eestis.

Koondumisele hinnangu andmisel pidi Konkurentsiamet välja selgitama, kas Elektrilevi OÜ poolt Imatra Elekter Aktsiaseltsi üle valitseva mõju omandamine muudab kaubaturgude struktuuri viisil, mis tooks kaasa konkurentsi olulise kahjustumise. Selleks piiritles Konkurentsiamet koondumist mõjutavaid kaubaturge, ning hindas konkurentsiolukorda ja selle muutust nendel kaubaturgudel. 
Konkurentsiamet piiritles käesoleva koondumise puhul elektrienergia jaemüügi kaubaturgu, kus käibivaks kaubaks on elektrienergia müük lõpptarbijatele ning mille geograafiline ulatus on kogu Eesti territoorium. Kuna mõlemad koondumise osalised, nii Elektrilevi OÜ emaettevõtja Eesti Energia Aktsiaselts kui ka Imatra Elekter Aktsiaselts tegelevad elektrienergia jaemüügi kaubaturul Eestis ja nende poolt müüdud elektrienergia osatähtsus moodustas 2020. aastal 50-60% kogu müügist Eestis, järeldas Konkurentsiamet, et elektrienergia müügi puhul on tegemist horisontaalselt mõjutatud kaubaturuga ning koondumisega tugevneb Eesti Energia Aktsiaseltsi turuliidri positsioon elektrienergia jaemüügi kaubaturul veelgi.

Jaotusvõrguteenuste kaubaturu puhul järeldas Konkurentsiamet, et kuna konkreetse tarbija jaoks ei ole elektrienergia jaotus läbi ühe jaotusvõrgu asendatav jaotusega läbi mistahes teise jaotusvõrgu, moodustavad jaotusvõrgud igaüks eraldi kaubaturu -  jaotusvõrguteenuste pakkumise kaubaturu, mille geograafiline ulatus on jaotusvõrguga kattev territoorium või teenuste osutamise piirkond. Seega on jaotusvõrguettevõtjate puhul tegemist loomulikku monopoli omavate ettevõtjatega, kelle turuosa jaotusvõrguteenuste müügi kaubaturul on 100% ning erinevalt teistest tegevustest ei leia jaotusvõrguteenuste osutamisel aset nn tavapärast konkurentsi.

Kuna Elektrilevi OÜ ja temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad on suuremateks jaotusvõrguteenuste osutamisega ja elektrienergia jaemüügiga tegelevatest ettevõtjatest Eestis, arvestas amet koondumisele hinnangu andmisel olulise asjaoluna mittehorisontaalsete koondumiste eripära (eelkõige ohtusid, mida võib kaasa tuua samas valdkonnas, kuid kaupade ja teenuste tootmise ja turustamise erinevatel geograafilistel kaubaturgudel tegutsevate ettevõtjate koondumine). Ühtlasi analüüsis Konkurentsiamet koondumise hindamisel, kas koondumise tulemusel võib ettevõtjal tekkida võimalus oluliselt kahjustada konkurentsi, st antud juhul just koondumisest tulenevast mõjust elektrienergia jaotusvõrguteenuste valdkonnas.

Koondumisele loa andmisel lähtus amet vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi ning koondumise hindamisel jõudis järgnevatele järeldustele:

  • Elektrilevi OÜ jaotusvõrguteenuste osutamisega seotud käibimise ala (geograafiline ulatus) küll suureneb, kuid kuna konkreetse tarbija jaoks ei ole elektrienergia jaotus läbi ühe jaotusvõrgu asendatav jaotusega läbi mistahes teise jaotusvõrgu ning kuna jaotusvõrgud moodustavad iga üks eraldi kaubaturu, säilib ka koondumise järgselt jaotusvõrguteenuste osutamise kaubaturu struktuur koondumise eelsel tasemel, ehk ei muutu osatähtsus kaubaturul, mis on igal võrguettevõtjal 100%. Seega käesoleva koondumine ei avalda olulist mõju jaotusvõrguteenuste osutamise kaubaturu struktuurile ega konkurentsiolukorrale. Koondumise järgselt muutub vaid Imatra Elekter Aktsiaseltsi valitseva mõju struktuur selliselt, et vahetub Imatra Elekter Aktsiaseltsi omanik, äriühingu Imatra FNW Oy asemele asub omaniku kohustusi täitma Elektrilevi OÜ. 
  • Elektrienergia jaotusvõrguteenuste osutamise kaubaturul sisuliselt ei eksisteeri ka potentsiaalset konkurentsi. Samuti on väga väike osatähtsus konkurentide sisenemisel kaubaturule, ehk ettevõtjate arv, kes elektrienergia jaotusvõrkude ehitamise kaudu siseneks kaubaturule, on marginaalne. Seetõttu ei avalda koondumine olulist mõju kaubaturule sisenemisele ega potentsiaalse konkurentsi võimalustele. 
  • Koondumiste kontrolli eesmärgiks on hoida ära ettevõtjatel sellise positsiooni tekkimine, mis võimaldaks neil muuhulgas tõsta hindu sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Koondumise osalised on juba olemuslikult loomulikku monopoli omavad ettevõtjad, kes tegutsevad valdkonnas, kus konkurentsi toimimine ei ole üldjuhul võimalik ning seetõttu on seadusandja kehtestanud antud valdkonna reguleerimiseks eriseaduse, määrused ja juhendid. Kuna võrguettevõtjate võrgutasud on reguleeritud vastavalt elektrituruseadusele ja neid kooskõlastab Konkurentsiamet, siis ei ole alust järeldada, et Elektrilevi OÜ saavutaks koondumise kaudu võimaluse hindu olulisel määral ja teistest turuosalistest sõltumatult mõjutada.  
  • Koondumine ei kõrvalda konkurentsi ühelgi ostuturul, sest ka koondumise järgselt jätkuvalt pakuvad tooteid ja teenuseid mitmed ettevõtjad. Elektrilevi OÜ peab toodete ja teenuste ostmiseks läbi viima riigihanke, koondumise järgselt laieneb riigihanke kaudu toodete ja teenuste ostmise kohustus ka koondumise eelselt Imatra Elekter Aktsiaseltsi opereeritavale elektrienergia jaotusvõrgule. Seega on elektrienergia jaotusvõrguteenuste osutamisest ja toodete pakkumisest huvitatud ettevõtjatel võimalus osaleda vastaval hankel. 
  • Koondumise osaliste võetavatel kohustustel, mille kohaselt Elektrilevi OÜ ei omanda valitsevat mõju Imatra Elekter Aktsiaseltsi ettevõtja osa üle, mille äritegevuseks on elektrienergia jaemüük, on tasakaalustav mõju koondumisega kaasnevale võimalikule konkurentsi kahjustumisele. Kohustuse võtmise kaudu ei tugevne koondumisega Eesti Energia Aktsiaseltsi turuliidri positsioon elektrienergia jaemüügi kaubaturul, kus teised konkurendid on oluliselt väiksemad. Konkurentsiameti hinnangul ei muutu kohustuste võtmisega käesoleva koondumise tulemusel konkurentsiolukord elektrienergia jaemüügi kaubaturul ning ei vähene elektrienergia jaemüügiga tegelevate ettevõtjate konkurentsivõimalused. 

Konkurentsiamet andis Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaselts koondumisele loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused. Otsuse tegemisel tugines amet menetluse käigus kogutud teabele ja tõenditele kogumis ning arvestas koondumise osaliste, teiste ettevõtjate seisukohti, sealhulgas vastuargumente koondumisele ning koondumise osaliste vastuseid, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta. Amet jõudis järeldusele, et koondumine koos võetavate kohustustega, ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit ühelgi koondumisega seotud kaubaturul ning koondumisega ei kaasne asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise.

17. juunil 2021 esitas Elektrum Eesti OÜ Konkurentsiametile koondumise teate, millega soovis koondumise luba, et omandada äriühingult Imatra Elekter Aktsiaselts ettevõtja osa - elektrienergia jaemüügi äritegevuse. Tehingu tulemusena täitis Imatra Elekter Aktsiaselts kohustuse võõrandada ettevõtja osa - elektrienergia jaemüügi äritegevuse sõltumatule ostjale ning selle järgi tekkis Elektrilevi OÜ-l õigus valitseva mõju omandamiseks äriühingu Imatra Elekter Aktsiaselts üle.