Hea lugeja!
Aastaraamat 2022
Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades ning ebaausate kaubandustavade üle. Amet kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse.
2022. aasta oli rahvusvahelise koostöö poolelt konkurentsivaldkonnas mitmekesine. Kõige aktiivsemalt osaleti Euroopa konkurentsivõrgustiku töös, mille raames võeti osa arvukatest ala- ja töögruppide kohtumistest nii virtuaalselt kui ka kohapeal Brüsselis või liikmesriikides.
Konkurentsiameti järelevalveosakond tegeleb peaasjalikult konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja turgu valitsevas seisundis ettevõtjate tegevuse uurimisega. 2022. aastal menetleti palju eriilmelisi juhtumeid. Aastaraamatus on lähemalt kirjeldatud nn kuivatite kartellijuhtumit, mis on üks suuremaid selliseid menetlusi ameti ajaloos. Selle juhtumi konkurentsõiguslik järeldus on, et konkureerivad ettevõtjad ei tohi omavahel mittekonkureerivates pakkumistes kokku leppida.
Koondumiste kontroll ex-ante regulatsioonina mängib konkurentsi toimimise seisukohast äärmiselt olulist rolli. Koondumiste kontrolli kaudu on võimalik ära hoida konkurentsi kahjustavate ühinemis- ja omandamisetehingute toimumine ning seeläbi turgu valitseva (sh monopoolse) seisundi tekkimine.
Regulatsiooniteenistus teeb järelevalvet ja reguleerib hindu elektri, maagaasi, kaugkütte ja vee valdkondades. Teenistuse fookuses on energia ja vee sektorite ning raudtee- ja postiteenuste turu kontrollimine. Lisaks lahendab amet lennujaama- ja sadamatasudega seotud vaidlusi.
Eesti ja teised Balti riigid moodustavad osa Euroopa ühtsest elektriturust. Euroopa ühtne elektriturg tähendab, et eri hinnapiirkondade vahel on mitu ühendust ja elekter kandub madalama hinnaga piirkonnast (rohkem tootmist) kõrgema hinnaga piirkonda (rohkem tarbimist) ning seda vastavalt piirkondade vaheliste ühenduste võimekusele. Eesti elektrisektorit iseloomustab väga tugev sõltuvus elektribörsist, kus ei ole levinud kahepoolsed lepingud. 2022.
Gaasi tarbimine on Eestis aastatega langenud ja seoses kalli hinnaga võib ennustada jätkuvat tarbimise langust ja üleminekut alternatiivsetele energiaallikatele. Erinevalt Lääne-Euroopast ei ole maagaasil siin hoonete kütmisel nõnda oluline roll. Eestis on enam levinud kütte liik kaugküte, kus gaasi kasutamine on aastatega vähenenud ja praeguse kõrge hinna juures jätkab sama suunda. Maagaasi tarbijahind koosneb kolmest komponendist: maagaas, võrguteenus ja aktsiis. Kodutarbija hind koosneb neljast komponendist – lisatakse juurde ka käibemaks.
Erinevalt elektri- ja gaasihinnast ei kujune kaugkütte hind turutingimustes, vaid selle kooskõlastab Konkurentsiamet. Kaugküttesektor on viimase kümnendi jooksul teinud läbi väga olulise arengu. Kui 2008. aastal toodeti soojust näiteks Tallinna kaugküttevõrku pea 100% maagaasist, siis praegu on seal gaasi osakaal vähenenud u 30%-ni. Analoogselt on gaasi- ja vedelkütuse tarbimine vähenenud ka teistes kaugküttevõrkudes. Suurematest kaugküttevõrkudest on Tartu ja Pärnu valdavalt puiduhakkel ning Narva ja Kohtla-Järve-Jõhvi võrgupiirkonnas valdavalt põlevkivil ja põlevkivigaasil.
Vesivarustuses puudub konkurents ja hinna kooskõlastab Konkurentsiamet. Vee-ettevõtja on olulist vahendit omav väga tugevas monopoolses seisundis olev ettevõte. Arvestades seadusandlust, on veevõrk mõningal määral sarnane elektrivõrguga, kus paralleelse võrgu ehitamine ei ole mõistlik ja on vaid väga üksikud näited konkureerivast torustikust. Lisaks määrab vee-ettevõtja oma territooriumil kohalik omavalitsus. Vesivarustust ja kanalisatsiooni võib lugeda vanimaks monopoliks ja võib eeldada, et selline monopoolne seisund säilib ka kaugemas tulevikus.
2011. aastal võeti lennundusseadusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ1 lennujaamatasude kohta, mille eesmärk oli kehtestada Euroopa Liidus lennujaamatasusid reguleeriv üldine raamistik.
Konkurentsiamet rakendab raudteeteenuste turul meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks. Samuti on Konkurentsiameti üks oluline ülesanne raudtee-ettevõtjate esitatud kaebuste lahendamine.
Postisektorit iseloomustavad viimastel aastatel hoogustunud digitaliseerimisega seotud muudatused. Traditsioonilise kirja saatmine on järk-järgult, ent oluliselt vähenenud. Üha enam suureneb saadetiste edastamine seoses e-kaubanduse mahtude kasvuga.