Aastaraamat 2021

Taas on rõõm tutvustada Konkurentsiameti aastaraamatut, mis võtab kokku 2021. aasta tegemised. Ja taas tuleb tõdeda, et 2020. aasta alguses alanud pandeemiaga sai rahulik periood läbi ning ka sel aastal ei saa kirjutada stabiilsest perioodist. Kaks aastat oleme elanud pandeemia mõju all ning loodetavasti saab järgmise sügishooajaga sellele kriipsu peale tõmmata. Ennustamine on küll tänamatu, kuid vaadates ajalugu, võib loota, et pandeemia muutub pigem tavaliseks sesoonseks gripiks ning vaktsineerimisega õnnestub suurem puhang ära hoida.
Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning raudtee ja sadamate valdkondades. Lisaks lahendatakse lennujaama- ja sadamatasudega seotud vaidlusi ja kaebusi ning tehakse järelevalvet ebaausate kaubandustavade üle. Amet kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse.
Konkurentsiamet osaleb erinevate tegevusvaldkondade töögruppide ja ühenduste töös. Peamine osa rahvusvahelisest suhtlusest toimub erinevate koostöövõrgustike ja organisatsioonide vahendusel, kuid ka kahepoolsete suhete vormis.
Monopoolsed ettevõtjad hakkavad maksma järelevalvetasu

01.01.2022 jõustus konkurentsiseaduse muudatus, mille kohaselt rahastatakse osa Konkurentsiameti eelarvest järelevalvetasudest, mida maksavad reguleeritavate hindadega monopoolsed ettevõtjad. Seaduse muudatuse eesmärk on täiendava rahastamisega tagada paremini konkurentsiameti  võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet.
2021. aastal oli konkurentsijärelevalves üheks keskseks märksõnaks ECN+ direktiivi üle võtmine. Nimetatud direktiiv kujutab endast ühte viimase aastakümne põhjapanevaimat reformi EL-i konkurentsiõiguses. Selle eesmärgiks on tõhustada ja ühtlustada viisi, kuidas liikmesriigid konkurentsirikkumisi menetlevad. Sealjuures on just Eesti õigussüsteemis vajalik rakendada eriti ulatuslikke muudatusi, sest meie menetlussüsteem on Euroopas tavapäraselt levinud lahendustest ajalooliselt üpris palju erinenud.
Koondumiste kontroll ja konkurentsi toimimine

Koondumiste kontroll ex ante regulatsioonina mängib konkurentsi toimimise seisukohast äärmiselt olulist rolli. Koondumiste kontrolli kaudu on võimalik ära hoida konkurentsi kahjustavate ühinemis- ja omandamisetehingute toimumine ning seeläbi turgu valitseva (sealhulgas monopoolse) seisundi tekkimine.
Hinnaregulatsiooni tulemused

Hinnaregulatsiooni tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse mõõdikutena reguleeritavate hindade dünaamikat reaalväärtustes – nii elimineeritakse sõltumatud mõjud (kaugkütte puhul näiteks kütuse hind või elektrivõrguteenuse puhul elektri hind). Nimetatud sisendid kujunevad vabaturu tingimustes ning majandusregulatsiooniga ei ole võimalik neid muuta. Lisaks jälgib amet energiakasutuse efektiivsust elektri- ja kaugküttevõrkudes ning soojuse tootmisel, eesmärgiks on energiakadude vähendamine.
Elektri tarbimine on Eestis koos võrgukadudega 8 966 GWh aastas. Seejuures on lõpptarbimine ilma võrgukadudeta 7 847 GWh, millest kodutarbijate osakaal moodustab 26,3%. Elektrienergia bilansist moodustab kodumaine toodang 6 312 ning import 7464 GWh ja eksport 4832 GWh. Ennustada võib elektritarbimise jätkuvat kasvu, kuna erinevates valdkondades suureneb elektrifitseerimine. Tarbija makstava elektri koguhind koosneb elektri kui kauba hinnast, võrgutasust, aktsiisist ja taastuvenergia tasust. Kodutarbija hinnale lisandub ka käibemaks.
Maagaasi tarbimine Eestis 2021. aastal oli 5089 GWh/aastas , millest 9% ehk 468 GWh moodustas kodutarbijate osakaal. Gaasi tarbimine on Eestis aastatega langenud ning seoses kalli hinnaga võib ennustada jätkuvat tarbimise langust ning üleminekut alternatiivsetele energia allikatele. Erinevalt Lääne-Euroopast ei oma maagaas nõnda olulist rolli hoonete kütmisel.
Erinevalt elektri ja gaasi hinnast ei kujune kaugkütte hind turutingimustes, vaid selle kooskõlastab Konkurentsiamet. Kaugkütte tarbimine Eestis on 4 200 GWh aastas. Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhinnaga kaugküttepiirkondi on 159, millest 125-es on müügimaht alla 10 000 MWh aastas. 
Vesivarustuses puudub konkurents ning hinna kooskõlastab Konkurentsiamet. Vee-ettevõtja on olulist vahendit omav väga tugevas monopoolses seisundis olev ettevõte. Arvestades seadusandlust, on veevõrk teatud määral sarnane elektrivõrguga, kus paralleelse võrgu ehitamine ei ole mõistlik ning on vaid väga üksikud näited konkureerivast torustikust. Lisaks määrab vee-ettevõtja oma territooriumil kohalik omavalitsus. Vesivarustust ja kanalisatsiooni võib lugeda vanimaks monopoliks*  ning võib eeldada sarnase monopoolse seisundi säilimist ka kaugemas tulevikus.
Konkurentsiamet rakendab raudteeteenuste turul meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks. Samuti on Konkurentsiameti üheks oluliseks ülesandeks raudtee-ettevõtjate esitatud kaebuste lahendamine.
Postisektorit iseloomustavad viimastel aastatel hoogustunud digitaliseerimisega seotud muudatused. Traditsioonilise kirja saatmine on järk-järgult, ent oluliselt vähenenud. Üha enam suureneb saadetiste edastamine seoses e-kaubanduse mahtude kasvuga.