Koondumiste kontrolli regulatsioon vajab reformimist
2025. aastal tegi Konkurentsiamet Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku Eesti siseriiklikku koondumiste kontrolli regulatsiooni ajakohastada.
Koondumiste kontrolli ajakohastamise eesmärk on muuta kehtiv raamistik selgemaks ja ajakohasemaks ning viia see paremini kooskõlla majanduskeskkonna ja konkurentsiolukorra tegeliku arenguga. Alates 2006. aastast püsinud käibelävendid ei peegelda enam ettevõtjate turujõudu ega majanduse kasvu, mistõttu tegime ettepaneku tõsta koondumiste üldist lävendit 6 miljonilt eurolt 15 miljonile eurole, säilitades samas nõude, et vähemalt kahe osalise käive Eestis peab olema vähemalt 2 miljonit eurot. Muudatus vähendab väiksemate tehingute halduskoormust, võimaldades keskenduda juhtumitele, millel on tegelik mõju konkurentsi toimimisele.
Ajakohastada tuleb ka koondumiste menetlemise riigilõiv, mis ei ole 2006. aastast muutunud. Võrreldes naaberriikidega on Eestis kehtiv tasu märkimisväärselt madalam ega kata menetluse tegelikke kulusid. Muudatused aitavad tagada menetluse jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi.
Täpsustamist vajavad ka õiguslikud alused juhuks, kui koondumine viiakse ellu ilma Konkurentsiameti loata. Selge ettekirjutuse tegemise võimalus on vajalik selleks, et tagada riikliku koondumiste kontrolli tegelik toimivus ning vältida olukordi, kus järelevalve ei ole sisuliselt võimalik. Lahendus toetub ka Euroopa Liidu koondumiste kontrolli põhimõtetele.
Samuti vajab ajakohastamist mitu rakendusakti, et need vastaksid tänapäevastele andmevahetuse ja teavitamise praktikatele. Näiteks on vajalik täpsustada, millal loetakse koondumise teade esitatuks ning tagada selge õiguslik alus pangaandmete küsimiseks menetluse raames.
Reformi ettevalmistamisel on kasutatud ka rahvusvahelist võrdlust. Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki on täiendanud oma süsteeme võimalustega reageerida juhtumitele, kus tehing võib oluliselt mõjutada konkurentsi, kuid ei pruugi formaalselt täita riiklikke käibelävendi nõudeid. Selliste praktikate tundmine aitab tagada, et Eesti lähenemine oleks kooskõlas laiemate arengusuundadega, kuigi Eesti reformi keskmes on endiselt selged ja proportsionaalsed kriteeriumid, mis tagavad õigusselguse nii ettevõtjatele kui turuosalistele.
Reform tervikuna toetab eesmärki hoida Eesti ettevõtluskeskkonda avatud ja konkurentsivõimelisena, vähendada põhjendamatut halduskoormust ning tagada, et Konkurentsiametil oleks piisavad tööriistad turustruktuuride kaitsmiseks olukordades, kus konkurentsiolukord seda nõuab.