Eesti veesektori reform on jõudnud ettevalmistavast etapist sisulise elluviimiseni. Reformi keskne eesmärk on kujundada tugevad ja jätkusuutlikud regionaalsed vee-ettevõtjad ning tagada kvaliteetne ja mõistliku hinnaga veeteenus kogu riigis.
Euroopa Liidu struktuursete reformide toetusprogrammi rahastusel käivitati 2020. aastal Eestis projekt vee-ettevõtluse olukorra hindamiseks ja jätkusuutliku tegevuskava koostamiseks. Kuna senised Euroopa Liidu veetaristu toetused Eestis lõppevad, tuli leida lahendus, kuidas tagada edaspidi vajalikud investeeringud ilma välisrahastuseta, säilitades samal ajal teenuse kättesaadavuse ja taskukohasuse kõigis piirkondades. Projekti tulemusel valmis 2022. aasta sügisel OECD soovitustel põhinev strateegiline raport, mis andis suunised veereformi käivitamiseks.
Järgnenud aastatel viidi Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi (TSI) rahastusel läbi põhjalik veereformi analüüs, kuhu olid kaasatud nii Eesti kui ka rahvusvahelised eksperdid. Analüüsi peamine järeldus oli, et senine korraldus ei võimalda katta kõiki vajalikke investeeringuid ega taga ühtlaselt kõrget teenuse kvaliteeti üle Eesti ilma märkimisväärse hinnatõusuta. Kiire hinnakasv ohustaks eelkõige madalama sissetulekuga elanike ligipääsu veeteenusele, eriti maapiirkondades.
Eksperdid pakkusid välja praktilised lahendused reformi elluviimiseks. Nende keskmes on veeteenuse hinnametoodika ajakohastamine ning vee-ettevõtjate konsolideerumise soodustamine riiklikul tasandil. 2025. aasta suvel valmis projekti raames „Vee-ettevõtluse reformi strateegiline teekaart 2025–2035“, milles on määratletud reformi eesmärgid, tegevused ja ajakava järgmiseks kümnendiks.
Kõige aluseks koostöö
Reformi edukas rakendamine eeldab tihedat koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtjate ja teiste huvirühmade vahel. Konkurentsiametil on seejuures oluline roll veeteenuse hinnaregulatsiooni uuendamisel. Kavandatavad muudatused hõlmavad muu hulgas vee-ettevõtjate avaliku võrdlusanalüüsi rakendamist ning majanduskavade põhjalikumat hindamist, et tagada investeeringute piisavus, teenuse kvaliteet ja toimepidevus. Hinnaregulatsiooni periood muutub mitmeaastaseks, andes ettevõtjatele suurema kindluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks ning pakkudes tarbijatele stabiilsemat hinnakeskkonda. Üleminek uuele regulatsioonile toimub järk-järgult, kooskõlas vee-ettevõtjate liitumisprotsessidega ning riiklike toetusmeetmetega.
Andmepõhine juhtimine
Reformi toetava tööriistana arendatakse DigiVee platvormi kui andmepõhist juhtimiskeskkonda, mis koondab veemajanduse andmed ja protsessid ühtsesse süsteemi. Praegu koguvad ja haldavad vee-ettevõtjad andmeid eri lahendustes ning osaliselt käsitsi. DigiVee eesmärk on luua standardiseeritud andmestik, mis hõlmab varahaldust, majanduskavasid ja võrdlusanalüüsi, pakkudes analüüsi- ja otsustustuge nii ettevõtjatele kui ka riigile.
Platvormi kavandatakse liidestama olemasolevate riiklike infosüsteemidega, et vältida andmete dubleerivat esitamist ning suurendada andmete kvaliteeti. Ühtsesse keskkonda koondatud teave võimaldab vee-ettevõtjatel oma igapäevast tegevust ja investeeringuid tõhusamalt juhtida. Riigi vaatest loob DigiVesi eeldused automatiseeritumaks planeerimiseks ja järelevalveks, sealhulgas majanduskavade auditeerimiseks, ja sektori tulemuslikkuse läbipaistvaks kajastamiseks avalikkusele.
Veereformi järgmine etapp keskendub kokkulepitud põhimõtete praktilisele rakendamisele. Eesmärk on tagada, et Eesti veesektor oleks ka tulevikus finantsiliselt jätkusuutlik, tõhusalt juhitud ning võimeline pakkuma kvaliteetset ja mõistliku hinnaga veeteenust kõigile tarbijatele.