Eesti ja teised Balti riigid moodustavad osa Euroopa ühtsest elektriturust. Euroopa ühtne elektriturg tähendab, et eri hinnapiirkondade vahel on mitu ühendust ja elekter kandub madalama hinnaga piirkonnast (rohkem tootmist) kõrgema hinnaga piirkonda (rohkem tarbimist) ning seda vastavalt piirkondade vaheliste ühenduste võimekusele. Eesti elektrisektorit iseloomustab väga tugev sõltuvus elektribörsist, kus ei ole levinud kahepoolsed lepingud. 2022. aastal teostas Konkurentsiamet aktiivselt järelevalvet elektriturgu mõjutavate teemade osas, sh elektriturukorralduse, börsipakettide rakendamise kui ka rekordkõrgete hindade osas 17.08.2022.
Tarbija makstava elektri koguhind koosneb elektri kui kauba hinnast, võrgutasust, aktsiisist ja taastuvenergia tasust.
Kodutarbija hinnale lisandub ka käibemaks. Elektrienergia hind kujuneb vabaturu tingimustes, võrgutasud kooskõlastab ex-ante Konkurentsiamet ning aktsiis ja taastuvenergia tasu on sätestatud seadustega. 2022. aastal tuli tagasi elektrienergia hinnaregulatsioon läbi universaalteenuse võimaluse.
Monopoolse ettevõtte sõltumatus ja läbipaistvus on turu toimimise üks alustalasid, mille ka Konkurentsiamet 2022. aastal fookusesse võttis analüüsides nii Elektrilevi OÜ sõltumatust kui ka liitumispakkumiste võimaldamist.
Alateemad
- Konkurentsiamet analüüsis Eesti näitel Euroopa elektrituru ülesehitust ja võimalusi turukorralduse muudatusteks
- Konkurentsiameti hinnang Elektrilevi OÜ sõltumatusele ja võrdset kohtlemist puudutavale tegevusele
- Universaalteenuse hind
- Konkurentsiamet analüüsis kõrgete elektribörsi hindade põhjuseid
- Konkurentsiamet soovitas elektrimüüjatel suurendada klientide teadlikkust börsipaketi hinnaarvutuse põhimõttest
- Järelevalvemenetlus Elektrilevi OÜ tegevuse üle Hiiumaal tootja liitumispakkumise väljastamisel
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru