Eesti konkurentsiõiguse suurimaks sündmuseks 2025. aastal oli Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 ehk nn ECN+ direktiivi ülevõtmine siseriiklikku õigusesse.
ECN+ direktiivi eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. ECN+ direktiiv kehtestab miinimumnõuded muu hulgas nii ettevõtjate läbiotsimistele, rikkumise lõpetamisele kui ka ajutistele meetmetele. ECN+ direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikide konkurentsiasutustele tagada volitused määrata oma otsusega ettevõtjatele konkurentsiõiguse rikkumiste eest rahatrahve, mille ülemmäär on vähemalt 10% asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.
ECN+ direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 4. veebruar 2021. Kuigi Eestis alustati direktiivi ülevõtmise ettevalmistustega juba 2020. aastal, kujunes ülevõtmise protsess pikaks ja keerukaks. Eelnõu menetlus venis peamiselt erimeelsuste tõttu selles, kuidas ja millises menetluses konkurentsiõiguse rikkumisi menetleda. Samuti arutati pikalt, kuidas korraldada trahvide määramine ja tagada menetluses isikute õiguste kaitse. Ka Konkurentsiameti esindajad osalesid nendes aruteludes.
Kuna Eesti ei võtnud ECN+ direktiivi siseriiklikku õigusesse õigel ajal üle, siis alustas Euroopa Komisjon 18. märtsil 2021. aastal Eesti ja 21 teise liikmesriigi vastu rikkumismenetluse. 23. jaanuaril 2025 tegi Euroopa Kohus otsuse, millega muu hulgas mõistis Eestilt Euroopa Komisjoni kasuks välja trahvi põhisumma suurusega 400 000 eurot ja karistusmakse suurusega 3000 eurot päevas alates kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast kuni ajani, mil Eesti on rikkumise lõpetanud.
ECN+ direktiivist tulenevad muudatused võeti Eestis vastu 17. juunil 2025 ja need jõustusid 6. juulil 2025. Üheks oluliseks muudatuseks oli, et konkurentsiõiguse rikkumine ei saa enam olla kuritegu ega ole seega kriminaalselt karistatav. Konkurentsiõiguse rikkumisi menetleb Konkurentsiamet uues konkurentsijärelevalvemenetluses (vt joonis) ja väärteomenetluses. Konkurentsijärelevalvemenetlus näeb varasema riikliku järelevalvemenetlusega võrreldes oluliselt täpsemalt ette, millal ja milliseid toiminguid Konkurentsiamet teha võib või tegema peab. Konkurentsiametil on konkurentsijärelevalvemenetluses kaks peamist uurimismeedet – teabenõue ja läbiotsimine – ning uued alused ja võimalused menetluse lõpetamisel. Ettevõtjate jaoks tähendab ECN+ direktiivi ülevõtmine eri õigusi ja kohustusi ning sunniraha ja väärteomenetluses kohaldatava trahvi suuruse muutmist. Järelevalvealusele isikule kohaldatava sunniraha päevamääraks on kuni viis protsenti järelevalvealuse isiku keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest. Konkurentsiõiguse rikkumise eest võidakse nüüd karistada rahatrahviga kuni 10% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest. Üldises plaanis on oluline tähtsust ka muudatusel, millega anti Konkurentsiametile prioriteetide seadmise võimalus: Konkurentsiamet saab menetleda just neid rikkumisi, mis on kõige raskemad ja millel on kõige suurem geograafiline ulatus ja mõju tarbijatele.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru