Kirisaadetised

Erinevatel postiteenustel on erinevad edastamise kiiruse standardid. Klassikaliselt tähendab kullerpostiteenus kõige kiiremat saadetise kättetoimetamise aega. Levinumad kättetoimetamise ajad kullerpostiteenuse puhul on kas järgmiseks päevaks teatud kellaajaks või isegi kättetoimetamine samal päeval. Eesti Posti universaalse postiteenuse raames osutatava siseriikliku lihtkirja edastamise teenuse puhul pakkus Eesti Post aastaid ainult sellist varianti, kus kiri edastati saajale järgnevaks tööpäevaks pärast saatja poolt üleandmist. Saatjal puudus võimalus valida erinevate edastamise kiiruste vahel. Maailmas on üsna levinud, et lisaks ühepäevase kättetoimetamise ajaga kirjade edastamise teenusele pakub postiteenuse osutaja ka näiteks kolmepäevase kättetoimetamise ajaga teenust. Ka Eesti postiseadus näeb sellist võimalust ette, kuna seal on kirjeldatud kvaliteedinormid siseriiklikule kirjale nii ühe tööpäevase kui ka kolme tööpäevase edastamise kiiruse osas.

Universaalse postiteenuse taskukohased tasud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul. Seni puudus määrusest taskukohane tasu sellisele kirjale, mis edastataks kolme tööpäeva jooksul. Pärast 20.05.2020 jõustunud määruse muudatust on vastav tasu määruses toodud ja Eesti Post hakkas koheselt pakkuma siseriikliku lihtkirja edastamise teenust kahe erineva kiiruse valikuga. Kiirem edastamine maksab rohkem, kuid kui saatja jaoks ei ole kiirus määrav, siis saab teenust odavamalt. Näiteks kuni 250 g kaaluva lihtkirja edastamine siseriiklikult maksab 1,50 eurot, kui saatja valib ühe tööpäevase edastamise kiiruse, kuid 0,90 eurot, kui saatja valib kolme tööpäevase edastamise kiiruse.

Kirisaadetiste edastamise kiiruse kvaliteet

Postiseadus näeb ette, et sõltumata edastamise kiirusest, tuleb vähemalt 90% siseriiklikest universaalse postiteenuse lihtkirjadest toimetada saajale kohale ettenähtud aja jooksul. Seega vastavalt kas ühe tööpäevaga või kolme tööpäevaga. Selle nõude täitmise kontrollimiseks näeb postiseadus ette, et universaalse postiteenuse osutaja tagab temast sõltumatu isiku poolt kontrolli. Lisaks sellele on ka Konkurentsiamet aeg-ajalt teostanud järelevalve raames kontrolli siseriiklike lihtkirjade edastamise kiiruse üle.

Viimati teostas Konkurentsiamet lihtkirjade edastamise kontrolli 2020. aasta sügisel. Esmakordselt sai teostada kontrolli ka kolme tööpäevase edastamise kiirusega lihtkirjadele. Selleks postitati septembris ja oktoobris kokku 1000 lihtkirja. Prognoosidele tuginedes võis eeldada, et soodsama valiku tekkides valib ligi 90% saatjatest selle teenuse. Umbes 10% jaoks on kirja edastamise kiirus siiski tähtis ja nemad valivad kallima teenuse. Vastavalt sellele saadeti 100 testkirja prioriteetsena ehk ühe tööpäevase kättetoimetamise ajaga ning 900 testkirja tavalise kättetoimetamise ajaga ehk kolm tööpäeva. Kirju postitati kõikides maakondades nii maal kui linnas. Postitamine toimus läbi Eesti Posti kirjakastide, mis asuvad välitingimustes ööpäevaringselt ligipääsetavates kohtades. Igasse kirjakasti  postitati ainult üks kiri ja märgiti üles, millal toimub vastava kirjakasti järgmine tühjendamine. Tühjendamise ajad olid toodud kirjakastil. Seejärel oodati kontrollis osalenud saajatelt infot, millal jõudis kiri nende postkasti. Kirja kulgemise ajaks loeti periood, mis jäi kirja postitamisele järgnenud tühjendamise kuupäeva ja kirja kättesaamise kuupäeva vahele. Arvesse läksid vaid tööpäevad.

Kontrollpostitusega selgus, et 1000 saadetud kirjast sai tulemuste kajastamisel arvesse võtta 990 kirja, kuna 10 kirja puhul ei olnud kättetoimetamise kuupäev tuvastatav. Õigeaegselt jõudis kohale kokku 918 kirja ehk 92,7%. Nendest prioriteetseid kirju jõudis õigeaegselt kohale 91 kirja ehk 92,9% ja tavalisi kirju jõudis õigeaegselt kohale 827 kirja ehk 92,7%. Kusjuures kõikidest hilinemistest 58% oli ühepäevane. Saajateni ei jõudnud kolm kirja kõikidest postitatud kirjadest ehk 0,3%. Need kirjad loeti kadunuks.

Seega näitas Konkurentsiameti poolt 2020. aasta septembris ja oktoobris läbi viidud kontrollpostitus, et siseriikliku lihtkirja edastamise kiirus vastab postiseaduses kehtestatud nõudele. Nõue on vähemalt 90%, kuid prioriteetsete kirjade tulemus oli 92,9% ja tavaliste kirjade tulemus oli 92,7%.