Maagaas

Maagaasi tarbimine Eestis 2021. aastal oli 5089 GWh/aastas , millest 9% ehk 468 GWh moodustas kodutarbijate osakaal. Gaasi tarbimine on Eestis aastatega langenud ning seoses kalli hinnaga võib ennustada jätkuvat tarbimise langust ning üleminekut alternatiivsetele energia allikatele. Erinevalt Lääne-Euroopast ei oma maagaas nõnda olulist rolli hoonete kütmisel. Eestis on enamlevinud kütte liik kaugküte, kus gaasi kasutamine on aastatega vähenenud ja tänase kõrge hinna juures jätkab sama suunda. Maagaasi tarbijahind koosneb kolmest komponendist: maagaas, võrguteenus ja aktsiis. Kodutarbija hind koosneb neljast komponendist, kus kodutarbija hinnale lisatakse juurde ka käibemaks. Gaasi hind kujuneb analoogselt vedelkütustega vabaturu tingimustes, võrguteenuse hinnad kooskõlastab Konkurentsiamet ning aktsiisi määr sätestatakse seadusega.

Maagaasi hinna analüüs

Konkurentsiamet analüüsis maagaasi drastilise hinnatõusu põhjuseid ning vaatles maagaasi nõudluse ja hinna lähituleviku prognoosi. 2021. aasta oktoobris saavutas maagaasi hind gaasiturgudel rekordilise taseme, küündides mõnel päeval isegi üle 100€/MWh (TTF börsihind).

Analüüsi tulemusena selgus, et Balti-Soome- regiooni turupiirkonna maagaasi hinnatõus 2021. aastal on eelkõige mõjutatud Euroopa hoidlate madalatest varudest, Venemaa tarnete piiramisest Euroopasse ja Euroopa ning Aasia vahelisest võistlemisest LNG turul. Olulist rolli mängis ka kliima – talvised ekstreemsed külmaperioodid erinevates piirkondades ja suvised kuumalained.

See viis olukorrani, kus COVID-19 pandeemia järgselt avanevas maailmas kasvasid hüppeliselt tarbimine ja energia nõudlus, kuid samas tootmine vähenes. Balti regiooni maagaasi hind on tihedalt seotud Euroopa turu hinnaga ning Euroopa turg on suuresti mõjutatav ülejäänud maailmast, näiteks Aasias ja USAs toimuvast. See näitab, et maagaasi nõudluse ja hinna mõju on globaliseerumas ning erinevate maailma piirkondade mõjud energiaturgudel avaldavad üksteisele vastastikkust mõju. Balti regiooni hind on korrelatsioonis Euroopa turu hinnaga ning alates 2020. aasta III kvartalist ühtlustunud Euroopa turu hinnaga.

Kui 2019. aastal oli maagaasi hind Euroopa turul aasta lõikes suurusjärgus 3,5 €/MWh odavam kui Balti regiooni turul, siis 2020. aastal oli hinnavahe langenud 1,45 €/MWh-ni. 2021. aasta üheksa esimese kuuga oli aga maagaasi hind odavam Balti regiooni turul ning hinnavahe Euroopa turuga oli perioodi lõikes keskmiselt 2,3 €/MWh. Balti regiooni maagaasi hinnatõusu põhjustasid seega hinnatõus Euroopa turul ja globaalsed probleemid.

Konkurentsi seisukohast on olukord maagaasi turul aastatega üha paranemas ning maagaasiturg on globaliseerumas. LNG tarned maailmaturult on parandanud konkurentsi Venemaa gaasi osakaalu osas ja tekitanud Vene gaasi kõrvale selge alternatiivi. Samas kui ennem Ukraina sõja algust loodeti pigem, et 2022. aastal hinnatõus Euroopa turgudel stabiliseerub, siis nüüd on selge, et pigem näeme ka jätkuvalt väga kõrgeid gaasihindu ja kogu Euroopa tarnekindluse ülesehituse muutust LNG-le. Euroopas prognoositakse  pärast 2022. aastat küll maagaasi nõudluse vähenemist, kuid samas kasvab maagaasi nõudlus jätkuvalt Aasia ja Vahemere piirkonnas. Seda, kui palju antud piirkondade nõudlus edaspidi Euroopa turgu ja hindu mõjutab, on hetkel raske ette arvata. Aastad 2020-2021 olid erakordsed nii tarbimiskäitumise kui kliimatingimuste poolest ja need mõjutasid kõiki maailma piirkondi. Kindel on aga see, et avanenud energiaturud on üha enam globaliseerumas ning Balti turgu hakkavad enam mõjutama tegurid ka kaugematest maailma piirkondadest.

Kuna kõrgete energiahindade mõju majandusele ja leibkondadele on väga tuntav, on Euroopa Komisjon koostanud nn tööriistakasti liikmesriikidele, mis võimaldaks leevendada praegust ekstreemset energiahindade tõusu erinevate ajutiste meetmetega. Kõige tugevamalt kannatavad hinnatõusu tõttu energiaostuvõimetud ning väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga leibkonnad, kes kulutavad energiale protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekust. Lisaks on kõrgetel energiahindadel ka tuntavalt negatiivne mõju tootmisele, tööstusele, tööhõivele ja hindadele.