2025. aastal tegi Konkurentsiamet ettekirjutused kolmele toidulisandite ostjale, kuna nende lepingutes esines tingimusi, mis viitasid keelatud ebaausate kaubandustavade kasutamisele. Rikkumised puudutasid maksetähtaegade järgimist ning olukordi, kus tarnijalt nõuti tasu raisku läinud toidulisandite eest.
Probleemsed tingimused sisaldusid ostja ja müüja vahel sõlmitud konsignatsioonilepingutes.
Mis on konsignatsioonileping?
Konsignatsioonilepingu puhul annab tarnija kauba ostjale edasimüügiks, kuid jääb kauba omanikuks kuni selle müümiseni lõppkliendile. Tarnijale maksab ostja kauba eest tasu alles siis, kui ostja on kauba lõppkliendile edasi müünud.
Miks on see toidu tarneahelas probleem?
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS) näeb ette, et toidu eest tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast tarneperioodi lõppu või pärast tasu suuruse kindlaksmääramist. Tarneperiood võib olla maksimaalselt üks kalendrikuu.
Konsignatsioonilepingu puhul saab tarnija tavaliselt esitada arve alles siis, kui ostja teatab, et kaup on edasi müüdud. Ajavahemik kauba tarnimisest kuni selle lõpptarbijale müümiseni võib aga kujuneda pikemaks kui 30 päeva, mõnikord isegi nädalateks või kuudeks.
Kui ostja läbirääkimisjõud on tarnija omast suurem, siis on tarnijal piiratud võimalused lepingu tingimusi mõjutada. Konsignatsioonilepingu puhul tähendab see, et tarnija peab ootama, kuni ostja kauba edasi müüb, enne kui tal üldse tekib õigus arvet esitada. Kui kauba müük venib, lükkub selle võrra edasi ju ka kauba eest maksmine, sageli kauemaks kui PTEKS lubab. Selline makseviivitus halvendab tarnija rahavoogu ja suurendab ebakindlust.
Konkurentsiameti eesmärk sekkumisel on tagada, et toidu tarneahelas järgitakse seaduses sätestatud maksetähtaegu ning et lepingutingimused ei oleks tarnijate vastu ebaausad. Selged ja õiglased reeglid aitavad kaasa tasakaalustatumale ja toimivamale turusuhtlusele kogu tarneahelas.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru